Ma pole üldse kirjutanud, kuidas Liisul vahepeal läinud on. No minu arvates on ta hästi tubli olnud. Hambaid tal veel ei ole, sirgelt istuma tulla ise ei oska, neljakäpukil veel edasi ei liigu ja ise toe najal veel püsti ei tõuse. Aaaga kuidagi ühe kanni peal ta istub ja kui kuskilt kinni saab, siis tõmbab end küll istuma, ja kuigi kõik diivani ääred ja riiulid on tema jaoks praegu nagu veidi kõrged, siis madalama toe najal põlvede peale tõmbab ennast püsti küll. Ja kui emme või issi kätest kinni hoiab, siis hakkab kohe end jalgadele tõmbama ja kui sellega hakkama saab, on kõige õnnelikum beebi üldse. Aga minu meelest on kõige vahvam üldse see, et tundub, et Liisu kasutab mõnda sõna teadlikult. Sellele on ilmselt kaasa aidanud see, et iga kord kui ta oma pisikesse peokesse midagi kõvasti lukustab ja ma seda kätte tahan saada, siis ütlen aitäh, aitäh, anna emmele. Nüüd kui Liisu midagi näeb ja tahab seda saada, siis ütleb ta innukalt "atäh! atäh! atäh!" Isegi arsti kabinetis mänguasja nähes hakkas ta seda samamoodi tähhitades nõudma. Vahel tundub nagu ka "emme" ja "anna" juba tuleks aga need on sellised ebamäärasemad ja mitte nii teadlikult kasutatud ja võib-olla emme ja issi tahavad igasuguseid sõnu kuulda ja siis iga teistmoodi pudin tundub mingi sõnana. Noh ja niimoodi vahvalt meil lähebki. Lõppu mõned pildid ka.
 |
| Wall-E't tahaks koguni katsuda |
 |
| Tänu Tartu linnale on nüüd Liisu sündinud hõbelusikas suus |
 |
Emme paneb küll Liisu pikku pidi voodisse aga alati uinub ta lõpuks ristipidi
voodi jalutsis hoopis |
 |
| Siis kui Liisu tegi esimest korda potti pissi |
 |
| Harjutused jalgade peal |
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar