No näete, räägin siin, et laps veel ise istuma ei tule ja just siis otsustab tema istuma hakata. Lappisin täna hommikul puhtaid riideid kappi ja ei pannud Liisut tähelegi, kui ta üks hetk lihtsalt istus ilma ennast toetamata ja toimetas mõõdulindiga. Emmel muidugi oli jube hea meel ja haarasin kohe kilgates fotoka. Pärast õnnestus mul endal ka näha, kuidas ta selle istuma tulemisega hakkama saab. Kui te imestate, miks meil toas igal pool riided on, siis seda sellepärast, et meil käib remont esikus ja koridoris. Vana topelt välisuks võeti ära, tehti põsed ja lihviti, nüüd läheb vanade sisseehitatud kappide välja lõhkumiseks, uute uste paigaldamiseks ning põranda vahetamiseks. Ja kuna suured kapid lähevad homme lammutamisele, siis on igale poole paigutatud riided, mis ära viskamisele ei läinud ja kunagi uude kappi lähevad. Siinkohal mainin ka ära, et ma täiesti vihkan remonti! Igal pool on tolm ja tööriistad ja muu jama. Liisu aga tahab meil ju toast tuppa käia aga koridor on tema jaoks suht no-no tsoon ja siis ta on õnnetu, et tal ei lasta roomata sinna. Lisaks läheb paratamatult tolm ka teistesse tubadesse ja kuna Liisu põhimõtteliselt elab põrandal, siis on koguaeg vaja tolmuimejaga ringi käia. Kui ma üksinda kodus olen, mida ma päeval enamasti olen, siis ei saa seda eriti edukalt teha, sest Liisu veits kardab tolmuimejaga samas toas põrandal olla ja õhtul kui tuleb meelde, et tolmu on vaja tõmmata, siis Liisu magab ja ei taha ka väga vuristada aga no häda pärast tuleb ära teha. Ma tean küll, et pärast, kui remont on tehtud, on hea ja ilus aga remondi ajal on maailma avastava beebiga, kes alati leiab kuskilt üles suhu pistmiseks liivapaberi või midagi muud keelatut, on remont lihtsalt vastik ja tüütu.
Aga mitte remondist ei tahtnud ma ju rääkida, vaid sellest, kui tegus päev täna Liisul oli. Lisaks istumisele tegi ta täna iga kord, kui ma ta potile panin, sinna pissit. Poleks kunagi arvanud, et ma poti põhjas olevat pissi nähes nii õnnelik võin olla. Siis näiteks ronis Liisu täna täitsa ise oma vankrikorvi sisse, mis põrandal oli. See on selline paraja kõrgusega, kus ta sai end püsti ajada ning ukerdades üle selle ääre kukutas ta ennast sinna sisse ja hakkas toimetama. Ning õhtul, kui emme teises toas toimetas, askeldas Liisu telekalaua kallal niimoodi nagu allpool olevalt pildilt näha võib.
Ja kui issi natuke kätest toetab, siis saab Liisu väga edukalt püsti ka.
Jube tore on vaadata alati, kui laps midagi uut õpib. Ta muutub järjest asjalikumaks ja toimekamaks ja suuremaks. Ainult, et veidi kurb on, et see beebiaeg, kus üks pisike pambuke su süles sulle häguste silmadega otsa vaatas, ongi läbi...
XOXX
1 arvamust:
armas ;)
Postita kommentaar