Esiteks hakkas ta ise istuma. Miskipärast ootasin ma seda väga väga. Vist sellepärast, et tal endal oleks huvitavam ringi vaadata ja mängida, sest ilmselt ei olnud koguaeg selili ja kõhuli olek enam eriti põnev. Nüüd on nii vahva vaadata kuidas ta roomab, siis vahepeal istub ja toimetab millegi kallal ja siis kuskile edasi kimab. Vahel võib ta tükk aega istuda ja mingi asja kallal pusida.
Kust aga vähegi saab, haarab liisu kinni ja tõmbab end põlvede peale, et katsuda kõrgemal olevaid asju. Kui tugi on parajal kõrgusel, siis tõmbab ta ka end jalgade peale püsti ja vaatab ringi või küünitab midagi. Motivaatoreid on erinevaid: lillepotid, raamaturiiul, telekas, voodipulgad, sokisahtel, söögitool, tumbaks olev teetõkend jne.
Kõhu peal roomamine tuleb endiselt Liisul väga hästi välja ja alati on tal vaja emmel ja issil mööda tube järgi käia. Täna, oma minisünnipäeval, otsustas ta ka neljakäpukil liikumist tõsisemalt proovida ning varasema paari sentimeetri asemel liikus ta täna niimoodi päris korraliku maa edasi. Nii, et tundub, et varsti on ta põrandal veel väledam.
Seoses eelpool mainitud saavutustega, tuleb Liisul palju hoolikamalt silma peal hoida. Esiteks sellepärast, et ta saab nüüd kätte ka neid keelatud asju, milleni ta varem ei ulatunud. Teiseks aga sellepärast, et Liisu jalakesed on veel veidi ebakindlad ja tasakaal vajab harjutamist ning nii kipuvad püsti ajades libedal põrandal jalad alt vajuma. Või siis peale pikka istumist väsib Liisu vahepeal ära ja kukub külili. Nii, et kopsud ja mütsud on kerged tulema. Enamjaolt on õnneks tegemist vaid ehmatusega, kuid punaseid muhukesi otsa ees või kuklal on ka ikka aeg-ajalt.
Sõnu pole Liisu vahepeal juurde õppinud ja tundus, et need täh ja emmegi on ununenud, kuid viimastel päevadel korrutab Liisu iga asja peale mutkui "aitäh aitäh aitäh". Rattahull väitis, et temale öeldi ükskord "issi" ka, kuid mina pole saanud selle tunnistajaks olla.
Suur saavutus minu meelest on aga Liisu potil käimine, milles ta on hästi tubli. Juba ammu pissis Liisu suht tihti mähkmete vahetamise ajal mähkimisalusele. Korra mõtlesin, et panen siis potile aga siis ei juhtunud midagi ja vaatasin, et võib-olla ikka vara ja ta ju ei saa aru, mis seal potil tegema peab ning hästi ta istuda ka veel ei osanud. Seitsme ja poole kuuselt vaatasin, et mis ta mul pissib koguaeg mähkimisalust täis ja proovin ikka uuesti. Ja näedsa, tegi esimesel korral kohe pissi potti. Küll ma siis plaksutasin ja kiitsin ja näitasin Liisule tema pissit poti põhjas. Eks ta vist suuresti juhus oli aga tundub, et kiitmine ikka aitas ning kui ta järgmisel korral potile panin, tegi ta jälle pissi sinna. Ja jälle kiitsin ja musitasin Liisut ja näitasin talle, millega ta hakkama oli saanud. Hakkasin teda iga kord kohe peale ärkamist potile panema ja minu üllatuseks tegi ta alati sinna pissit. Eks peale magamist on ikka häda. Siis hakkasin ka enne magama minekut teda potile panema. Esialgu oli tabavus protsent väiksem, kuid enamasti tegi ta ka siis häda potti. Järgmise sammuna olen nüüd hakanud peale söömist teda potile panema, kuid siis on õiget hetke raskem tabada, sest kohe peale sööki nagu ei ole veel häda, kuid liiga kaua oodates tuleb see häda mähkmesse ära ja potti pole midagi teha. Eks see vajab veel harjutamist. Kuid Liisu on väga hästi ära tabanud, mida potil teha tuleb. Vahel mulle tundub isegi, et tal ei paista häda olevat aga kuna pissima peab, siis ta midagi ikka sinna potti ära teeb. Ja teinekord on mul tunne, nagu ta oleks häda kinni hoidnud ja oodanud, sest potile saades teeb ta kohe häda. Igal juhul teeb Liisu ilusti pissit ja kakat potti, kui teda sinna panna ning loodan, et äkki ta hakkab mingi aeg ka ise "pissi" ütlema, kui tal häda on, sest ma koguaeg potile pannes küsin, et kas pissihäda on ja korrutan mutkui "pissi" ja "pissi". Äkki jääb külge. Eks muidugi Liisu niipea veel mähkmevabaks ei saa, sest kontroll põie üle saavutatakse vist alles umbes teiseks eluaastaks?, kuid igal juhul loodan, et see aitab kaasa ja kiirendab Liisu täielikult potile saamist.
No vot. Sellised on suuremad saavutused. Üldiselt on Liisuga tore toimetada ja nii armas on kui ta sülle üritab ronida ja kiindumuse märgiks lõuast tahab hammustada või oma suurt hambutut naeratust teeb või nurga tagant kiiruga sinu poole roomab. Eks see emaarmastus paneb ikka oma last heldinult vaatama, aga no mis sa teed, kui teine nii armas on.
Ja muidugi palju palju õnne meie armsale Vabariigile sünnipäeva puhul!
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar