Kolme ja poole päeva palavik...

Täpselt sobivalt siis, kui emmel said raamatud loetud ja tundus, et ei oska vaba ajaga midagi nüüd peale hakata, tabas Liisut haigus ja vaene Liisu oli nii viril ja õnnetu, et suurem osa tema päevadest möödus emme kõhu peal lamades.
Kolmapäeval pidime tädiga õue jalutama minema aga enne lõunaund oli Liisu nii viril ja järjest virilamaks muutus. Peagi tundsin, et otsaesine on päris soe ja kraadiklaas näitas 38,5 C. Ehmatasin korralikult ära. Välja sellise palavikuga muidugi ei läinud ning andsin talle paratsetamooli siirupit. Uni oli Liisul rahutu ja lühike. Peale ärkamist oli palavik alla läinud aga õhtuks tõusis see uuesti. Samuti oli Liisul öösel palavik ning ta ärkas ka öösel, kuigi muidu magab ta juba umbes kuu aega ilusti terve öö ilma ärkamata. Hommikuks oli palavik läinud ja Liisu täitsa rõõmus. Peale hommikust uinakut muutus Liisu jälle järjest virilamaks ja tahtis vaid süles olla. Otsaesist katsudes oli muidugi kohe selge, et lapsel on palavik. Aga ta muutus täiesti loiuks juba tund aega enne lõunaune aega ja kraadiklaas näitas 39.5. Pidin pikali kukkuma. Andsin jälle paratsetamooli, tegin külma kompressi ja andsin palju juua aga laps vajus juba süles unne ära. Mingeid muid kaebusi Liisul ei olnud: ei nohu, ei köha ega kurk punane, ainult palavik. Ka me ise oleme terved olnud. Helistasin kohe arstile ja tema arvas, et kuna muid sümptomeid ei ole, siis ehk on meil titade salapärane kolme päeva palavik. Käskis kindlasti pissiproovi tuua järgmisel hommikul, mille näidud oli korras. Teine päev möödus sama stsenaariumi järgi nagu esimene. Kolmandal päeval oli lõuna ajal ikka palavik, kuid õhtul enam palavikku ei tõusnud. See oli reedene päev ja arst ütles, et kui endiselt sama seis, siis loodetavasti on nüüd see üle minemas. Kui aga nädalavahetusel kõrge palavik püsib ning see alla ei lähe, siis tuleks kindlasti EMOsse minna. Kuigi reede õhtul palavikku ei olnud, tõusis öösel Liisul palavik. Paratsetamool jälle aitas ja neljanda päeva hommikuks palavikku enam ei olnud. Küll aga kordus sama, mis iga päev lõuna ajal ning lõunaune ajaks oli jälle laps loid ja kuum, palavikku 38,4. Panin ta magama ära ja mõtlesin, et kui õhtul jälle palavik, siis tuleb kuskil näitama minna. Peale und oli Liisul aga tunduvalt parem ning ka õhtu ja öö möödus ilma palavikuta ja laps magas jälle ilusti. Viiendal päeval enam palavikku ei tulnud, kuid Liisu nahk läks laiguliseks. Seda arst hoiatas, et kui palavik kaob ära, võib lööve tekkida ning see on täiesti normaalne. Lööve on tänaseks taandunud ning ka palavik Liisut rohkem kimbutanud pole. Seega oli meil vist siis kolme ja poole päeva palavik. Nüüd on Liisu jälle tema ise, käib mööda tube uudistamas ja on muidu rõõmus. Esimene tõsine palavik on ära põetud. Päris kurb oli vaadata oma last, kes oli täiesti loid sült süles, üleni kuum ja silmad püsisid vaevu lahti. Nii, et need päevad olidki sisustatud Liisu ravitsemise ja lohutamisega.
Samal ajal käis nädalavahetusel aktiivne põranda panek ning kuna Liisu tundis ennast juba palju paremini, lõi ka tema agaralt kaasa.