Igapäevatoimetustest...

Liisuga on järjest vahvam toimetada. Õigemini ta ise on nii toimekas koguaeg. Vudib mööda tube, jutustab ja targutab ja toimetab kappide kallal. Ta leiab endale päris hästi ise tegevust ja vahel toimetab mingi asja kallal jupp aega. Noh, muidugi ei ole alati see tegevus emme poolt heaks kiidetud, kui ta läheb välisjalatseid inspekteerima või leiab kuskilt paberit ja otsustab seda hoolega degusteerida.
Kuna oleme nüüd mõnda aega antibiootikumi- ja kõrvapõletiku- ja palavikuvabad olnud, siis oleme saanud üle pika aja ka vannimõnusid jälle nautida. Vahepeal ei saanud last kolm nädalat vannitada. Muidugi pesen koguaeg tagumikku ja ikka pesin käega teda nii nagu sai aga pea oli küll pesemata kolm nädalat. Ausalt öeldes ei olnud arugi saada. Vann aga meeldib Liisule väga ja ta pladistab seal kätega vett koguaeg, mille tulemusena loksub vesi üle ääre ja emme pluus on sama märg nagu oleks ise riietega vannis käinud. Vahel tikub Liisu isegi riietega vanni.

Ükskord kui issi süüa tegi ja kooritud kartulite poti mõtlematult põrandale pani, oli Liisu muidugi kohe asja kallal. Vaatasime, et no las ta siis võtab sealt mõne kartuli aga tema oli hoopis rohkem huvitatud vees solberdamisest ja muidugi oli ta peagi nii märg, et emme pidi jälle täitsa uue outfiti lapsele selga panema.

Mõni päev lollitame niisama ja vahel püüab emme selfisid teha, et emmest ja Liisust ka pilte oleks.

Ühel päeval toimetas Liisu jälle ringi ja hiilis magamistuppa, kus jäi siis üsna vaikseks. Läksin vaatama, et mis toimub ja vutvut oli Liisu meie voodi alla roninud. Tavaliselt ta sinna ei lähe, piilub küll vahest, kuid sellega on asi piirdunud. Nüüd aga ei tulnud ta sealt enam välja ja ma pidin ta jalgupidi välja tõmbama. Häbi tunnistada aga välja tuli sealt Liisu paraja tolmurullina.

Potitamise seiklused jätkuvad meil ka endiselt. Viimasel ajal tuleb Liisul number kaks häda alati hommikuse söömise ajal. Enam-vähem olen saanud talle söögi sisse sööta kui näen, et ta hakkab söögitoolis nagu punnitama, endal nägu punane. Siis läheb alati ruttu äksioniks, päästan ta toolist välja, püksid maha, mähkmed jalast ja ruttu potile. Ja siis teeb Liisu ilusti kõik häda potti. Igakord käib tegutsemine turbo kiirusel, et kas nüüd jõuame potile. Mulle tundub, et Liisu on aru ka saanud, et ma ta kohe potile panen, sest mähkmesse ta midagi ei tee ja ootab kuni potile saab. Vahepeal mulle isegi tundus, et Liisu on hakanud minuga niimoodi manipuleerima, et kui enam süüa ei taha, siis hakkab häda stimuleerima, et toolist välja pääseda. Samas ta ikkagi teeb ka alati häda ja no seda ikka nii lihtsalt tahtmise peale ei genereeri. Noh, ja siis eile näiteks panin ta enne magamaminekut potile ja Liisu tuli sealt kohe püsti. Tavaliselt teeb ta nii, kui tal häda ei ole. Vaatasin, et mis siis ikka ja hakkasin kraanis vett parajaks timmima ja siis otsustas Liisu hoopis püsti jalal põrandale pissida. Noh jah, põrand tahtiski pesemist ehk.
Kui nüüd tõsisematest teemadest rääkida, siis ostsime vahepeal oma koju köögimööbli ja parkette. Mõtlesime ja käisime vaatamas, et kas lasta teha eritellimusel või osta valmis köögimööbel. Minu üllatuseks oli väga ilusat valmismööblit poodides olemas. Tuleb vaid vaadata kuidas mõõdud sobivad. Köögis on natuke jamasti kraanikausi koht ja aken ja uks ka ja seega ei olegi praktiliselt väga muud varianti, kui osa mööblit ühte seina ja osa teise. Nii, et mis seal ikka eritellimust teha ja valmismööbel on kohe käes. Leidsime päris mitu, mis meile meeldisid ja mõõtudelt sobisid ning nii me ühe ära ostsimegi. Rattahull käib nüüd õhtuti meie kodus tööd tegemas. Köögist on vana mööbel välja lõhutud ja suurem osa freesimist on ära tehtud. Pärast tuleb ta tavaliselt koju üleni hallina. Veidi olen saanud poodides vaatamas käia ka kööki plaate ja tapeete, kuid neid peab veel valima, sest valikut on ja otsustada on raske. Panime endale tähtaja ka, kunaseks tahame sisse kolida, et oleks endal väike tamp ka taga.

 Noh, ja nii me siis toimetame. Igavuse või tööpuuduse üle kurta ei saa.

XOXX