Kuidas ma ei ole määratud miljonäriks saama...

Üks päev käisin poes, sest kuidagi erakordselt palju aega oli viimasest poes käigust möödas ja külmkapp oli täitsa tühi. Ise ka imestasime ja mõtlesime, et kapp oli vist viimati nii tühi siis, kui see ostetud sai. Imekombel oli mul poodi minnes meeles ka kaasa võtta kõik lotopiletid, mis meile jõuludeks ja sünnaks olid kingitud, et need lõpuks lasta ära kontrollida. Kahjuks teatas masin kurval häälel, et ükski number täppi ei läinud ja Aasta Loosiga Volvot ka ei võitnud. Hääküll. Kui juba seal masina juures olin, mõtlesin, et ostaks ise ka vahelduseks ühe pileti, sest viimasel ajal on koguaeg uudiste veerud täis lugusid inimestest, kes jälle võitsid miljon-biljon dollars.

Teenindaja: "Palun dokumenti!"

Olin korraks üllatunud aga siis meenus, et vist mingi uus seadus võeti vastu. Sobran siis rahakotis, kus ID-kaartist pole haisugi ja meenub, et see jäi kodus ID-kaarti lugejasse, millest ka siis teenindajat teavitasin.

Teenindaja ei andnud alla: "Ükskõik milline dokument sobib."

Juhiload on mul aga kadunud juba umbes pool aastat, kui Liisu ükskord autos mu rahakotti sorteeris ja load kukkusid kuskile istme vahele või kes teab kuhu. Igatahes pole ma neid veel sealt üles otsinud.

Laiutasin teenindajale käsi, et paraku neid mul ka ei ole.

Teenindaja ütles siis kahetsevalt: "Siis ei saa ma kahjuks kuidagi teid aidata."

Ja mina tõdesin: "Ju siis pidi nii minema... "

Ja naersime mõlemad.

Kui ei mängi, ei võida nagunii ja kui tahad mängida, siis on saatus su vastu. Juu siis pole määratud mulle kiiret ja kerget rikastumist.

XOXX