Páginas

Meie Saara...

Meie praeguseks juba kahekuuse pesamuna Saara tegemised on siin üsna vähe kajastamist saanud. Ütlen ausalt ära, et tõenäoliselt ei hakka ma siin igakuiseid kokkuvõtteid tema arengust tegema. Kui tema esimene elukuu täitus, siis mõtlesin, et Liisust ma ju kirjutasin iga kuu. Kui üritasin mõelda, et mida ma Saara esimese kuu kohta kirjutaks, tuli mul mõttesse umbes selline lause: "Saara esimene kuu on möödunud magades". Ja rohkem nagu polekski midagi lisada. See harjumine ja kahe lapsega kohanemine ja asjade paika saamine võttis omajagu energiat ja mulle tõesti tundus, et Saara ongi ainult maganud. Algul magas ja ärkas vaid söömiseks, paari-kolme nädalasena oli peale söömist tunnikese üleval ka ja siis jälle magas. Ja kui ta magas, siis tegelesime Liisuga nii, et ei olnud nagu sellist aega, et vaatasid ajaviiteks magavat titat ja mõtlesid, et kui armas ta ikka on. Muidugi ma mõtlen koguaeg, et kui armas ta meil ikka on aga jah Liisuga oli seda aega rohkem ja selliseid hetki, et "oi ta naeratas nüüd läbi une!". Beebiraamatusse teen nagunii igakuiseid sissekandeid ja siia panen ilmselt jooksvalt kirja, mis meil uut on.
Isegi pilte pole mul Saarast eriti palju. Liisust sai titana algul ikka kümneid pilte päevas tehtud. "Oi ta pani magades käe näo ette, teeme pilti!", "Oi kui nunnu riietus tal on, teeme pilti!" jne. Liisust sai igas asendis ja iga riietusega koguaeg pilte klõpsitud. Nüüd on nii, et kui ongi mingi nunnu hetk, siis ma ei saa minna teise tuppa fotoka järgi, sest Liisut Saaraga kahekesi jätta on veel riskantne. Ja nii need nunnud hetked läinud ongi. Liisule Saara väga meeldib aga ta tahab väga hands-on olla. Algul oli eriti seda, et paid ja kallistused olid väga kõvad. Tita juures läheb Liisu vahel väga ähmi täis ja hakkab rabelema või hüppama ja siis võib ta kogemata titat jalaga lüüa või ise talle peale keerata. Nii, et tihti lihtsalt ei saa fotoka järgi minna. Enamik pildid Saarast ongi Liisuga koos, sest nii kui pildistamiseks läheb, on Liisu ka kohe platsis ja tahab aktsioonis osaleda.
Kui nüüd natuke Saarast rääkida, siis tal läheb hästi. Kosunud ja kasvanud on ilusti ja perearst liigitas ta pikkade tüdrukute hulka. Pead hakkas ta juba kuu vanuselt süles püsti upitama ja teise elukuu kontrollis ütles perearst, et oma vanuse kohta hoiab ta väga hästi pead. Muidugi see tal veel jõnksatab vahepeal siia ja sinna ja päris "valveta" pead ikka jätta ei saa aga igal juhul on ta tubli selles osas.


Peale esimest elukuud hakkas ta ka teadlikult naeratama. Tänaseks on ta juba suur naerusuu ja emmele otsa vaadates tuleb enamasti naeratus näole kohe. Vahepeal jätab isegi söömise pooleli, sest vaatab mulle otsa ja naeratab. Issile ja arstitädidele ei ole ka kitsi naeratusi jagama. Oleme isegi kindlaks teinud mõned viisijupid mille peale tal alati naeratus näole tuleb. Need pisitita naerusuud on ikka väga armsad. Ja juba tuleb sealt suukesest erinevaid häälitsusi ka, küll veel tagasihoidlikud aga siiski.
Mis peamine, siis Saara on olnud superhea magaja. Tegelikult oli ka Liisu täitsa okei magaja kuni kahe kuuseks saamiseni, kus ööd magas väga hästi aga päeval tegi väga lühikesi uinakuid. Arvasin, et ka Saaral ilmselt mingi aeg need uned kehvemaks lähevad ja võtsin sõbrannalt laenuks selle une ja päevakava raamatu, mis Liisu puhul väga häid tulemusi andsid. Olin koguaeg valmis, et nii, kui mingid uneprobleemid hakkavad tekkima, hakkame kohe päevakava rakendama. Samas oskasin juba sünnist saadik mõndasid pisikesi asju teha ja olin ise teadlikum selles osas, mis aitab tital paremini magada. Aga Saara on kujundanud ise endale ja meile sobiva graafiku väga ilusti. Juba kolme nädalaselt magas Saara öösel ilma söömata umbes 6-8 tundi järjest ja päeval olid söögivahed umbes 3-4 tundi ja nende vahepeal passis ta tunnikese üleval ja siis ülejäänud aja magas. Vahepeal vaatasin huvipärast ka, et mis raamat ütleb selles vanuses beebi kohta ja oma üllatuseks avastasin, et Saara magas ja sõigi enamvähem nendel aegadel nagu seal on soovitatud. Mida aeg edasi, seda pikemaks läksid öised söögivahed. Olin vahepeal juba isegi veidi mures, sest ööpäevas tuli söögikordi kokku 5-6 kuid üldine soovitus on umbes 8 ja kartsin, et mul endal piimatootlus äkki kannatab selle all. Aga leidus palju lohutajaid, kes ütlesid, et keha ikka toodab vastavalt vajadusele ja ka perearst ütles, et laps võtab ilusti juurde ja muretsemiseks pole põhjust. Mida aeg edasi, seda pikemaks läks öine uni. Praegu magab Saara öösel 10-11,5 tundi järjest ilma söömata ja ärkamata. Nii, et õhtul kell kaheksa läheb ta magama ja ärkab siis 6-7 ajal hommikul, sööb ja magab kella üheksani. Selles suhtes olen ma küll õnnistatud, et öösel saab ilusti magada. Kui ma viitsiks õhtul, enne kui ise magama lähen, veel Saarat läbi une sööta, siis ilmselt ärkakski ta hommikul üheksa paiku alles. Liisu ärkab umbes 8-8.30 paiku ja saan temaga enne tita ärkamist rahulikult pesta ja riietuda ja süüa. Siis käime kõik õues ja Saara samal ajal magab jälle umbes tunnikese, lõuna ajal magavad lapsed samal ajal, Liisu kaks tundi ja Saara kolm tundi ja endal on õnnis vaikuse ja rahu aeg. Õhtul teeb Saara veel ühe 40 minutilise uinaku. Kell kaheksa lähevad mõlemad lapsed magama ja meie Rattahulluga saame jalad seinale visata. Nii, et praegu klapib meil niimoodi hästi. Praegu tundub, et ootan ära kuni Saara saab kolme kuuseks ning siis panen tema ka päevakava peale, mis jääb kuni tahke toidu söömiseni. See tähendab nelja tunniseid söögivahesid ja kõik on kindlalt paigas, mis annab endale võimaluse paremini asju planeerida ja vajadusel kuskile käia.

Liisust erineb Saara veel selle poolest, et ta ei aja üldse piima välja. Liisu ikka viskas korralikult piima tagasi. Ajaga küll järjest vähem aga mäletan ikkagi, kuidas algul pidi endal ikka mitu korda päevas särke vahetama, sest last sülle võttes tuli tal piima ikka omajagu tagasi. Arvasin, et kõik lapsed ajavad vähem või rohkem piima välja aga Saara ei aja absoluutselt. Umbes paaril korral on tal suunurgast veits piima välja tulnud aga muidu ei midagi. Võib-olla on asi selles, et ma Saarat algusest peale krooksutan söömise ajal korralikumalt ja tihedamalt ja nii ei jää õhk vahele. Saaraga on krooksutamine ka lihtsam ja need tulevad ruttu välja. Või siis olen ise lihtsalt nii proff krooksutaja juba.
Ärkvel oleku ajal tundub Saara juba tähelepanelik jälgija olevat. Vaatab, mis ümberringi toimub, mida emme, issi ja Liisu teevad. Samuti on ta suures vaimustuses lampidest. Täpselt nagu Liisu, vaatab temagi neid suurte silmadega. Muidugi meeldib talle, kui emme toimetades teda tube mööda kaasa tassib. Samuti on peeglist väga huvitav iseennast vaadata. Käekesed on ka Saaral juba lahti ning kui mängutekil rippuvad asjad käe juurde jäävad, haarab ta neist kinni. Ise teadlikult ta nende järgi veel ei siruta.

Said vist tähtsamad asjad kirja pandud. Oma kaht last vaadates mõtlen ma tihti, et milline õnn ikka, et meil on kaks terve last, kes kohati küll tekitavad peavalu, kuid kes ikkagi nii palju rõõmu teevad oma toimetustega. Ja tundub, et teise lapsega kipub aeg veel kiiremini minema, sest Saara tundub juba nii suur, kuigi alles see oli, kui ma seal sünnitusmajas jälle ohkimas ja puhkimas käisin. Vist ongi siinkohal paslik öelda, et carpe diem! :)
Ühekuune Saara
Kahekuune Saara

XOXX

0 arvamust: