Páginas

Kuidas minust sai nominent...

Juba pea nädal aega olen tahtnud kirjutada blogiauhindade jagamisest aga vahepeal on elu üsna kiire olnud. Käisime teatris, sünnipäeval, pidasime emadepäeva, külastasime vabadel hetkedel kõikvõimalikke ehituspoode ning elasin üle oma elu kõige kohutavama hambaarsti kogemuse. Viimane on suuresti mu enda süü, sest raseduste ja imetamistega on kehal aineid vajaka jäänud, laste kõrvalt on enda söömisharjumused mitte eriti regulaarsed ja valikud mitte nii head, kui võiks ning ka suuhügieen on lohakamaks muutunud. Selle tulemusena on üks osa hammastest päris kehvas seisus, üks auk ajab teist taga ja paaril hambal on pooleli juureravi. Nii, et olen saanud mõnusalt hambaarsti juures käia ja enda raha sinna tassida. Antud külastuse tegi ka hullemaks näiteks see, et üks närv, mis pidi surnud olema, seda ei olnud ning kolm korda otse hambasse närvi sisse süstitud tuimestus ei toiminud. Ma pole kunagi hambaarsti paaniliselt kartnud, pole kunagi hambaarstil nutnud ega karjunud ja kõik ebamugavused on olnud talutavad, sealhulgas ka nelja tarkusehamba välja opereerimised. Kuid seekord karjatasin ikka korralikult üle terve korruse ja terve visiidi aja tahtsin lihtsalt nutta. Korraks nutsingi ja siis nutsin veel pärast autos ja natuke kodus ka, sest kogu see kogemus oli nii emotsionaalne ja kurnav. Ma võiks vabalt veel kolm last sünnitada selle asemel, et sellist visiiti jälle üle elada. Ja asi ei olnud ka kindlasti hambaarstis, sest tema tegi kõik, et seda kõike minu jaoks vähegi kergemaks muuta. Nii, et soe soovitus kõigile, hoolitsege oma hammaste eest!
Nüüd olen pool postitust juba täiesti teemavälistest asjadest kirjutanud. Igatahes, olen blogiauhindade jagamisega sel ja eelmisel aastal nii palju kursis olnud, kui Mallukas sellest kirjutanud on. Mingi ajani sai nominente esitada ning eelmisest nädalast läks hääletamine lahti, millest sain jällegi Malluka blogist teada. Mõtlesin ka pilgu peale visata, sest loen päris mitmeid blogisid ning miks mitte enda lemmikute poolt hääletada. Kerisin järjest kategooriaid läbi ja hääletasin seal, kus oli, kelle poolt hääletada ning kus ei olnud, jätsin vahele. Pere- ja beebiblogide kategooriani jõudes panin kohe Isa Blogile oma hääle ära ja kerisin edasi ja mis mina näen... Samas kategoorias on ka minu blogi ilusti üles seatud.

Vaatasin veel mitu korda, et kas see ikka on minu blogi ja veerisin tähti kokku ja tõesti tõesti ongi minu blogi ka seal uhkelt rivis. Nii palju, kui ma teadsin, siis tuli blogijatel enda kandidatuur ise üles seada. Mina seda teinud ei olnud. Minu blogi on selline pisike ja vähetähtis Eesti blogihiidude hulgas ning täidab peamiselt päeviku eesmärki, et saaks ka hiljem meenutada toredaid seiku lastega ja ilma. Samuti saavad blogi kaudu ka kaugemal elavad sugulased ja tuttavad end meie pere tegemistega kursis hoida. Kui on teisigi, kes siit midagi kasulikku leiavad, siis on see ainult tervitatav. Samas postitan ma suhteliselt harva nii, et kui ongi mõni uus "võõras" lugeja, siis ilmselt mõne pikema pausi järel kaovad nad ära. Vähemalt ma ise arvan nii. Külastatavuse statistikat vaadates loeb ühte postitust keskmiselt kümme inimest. On ka postitusi, mis otsingutes ette viskavad seoses beebindusega ning paaril postitusel on pea 300 klikki olnud. Kuid üldiselt on numbrid tagasihoidlikud ja oma kümmet püsivat lugejat oskan tõenäoliselt nime pidi nimetada. Seda suurem oli minu üllatus, et keegi on siiski sinna nominentide hulka (vist siis minu nime all) mind esitanud. Kuid üllatus oli siiski meeldiv, sest see keegi on minu blogi piisavalt heaks pidanud, et see seal kandideerida võiks. Seega, suured tänud, juba see on tunnustus minu jaoks! :) Suure tõenäosusega ma oma kategoorias ei võida, sest seal on mitmeid sõnaosavaid ja tuntud kirjutajaid, kelle blogisid ma isegi loen.
Muidu on see tore ettevõtmine, sest ilmselt soovib iga avalikult blogija mingitki tunnustust või tähelepanu saada ning on inimesi, kes oskavad väga hästi kirjutada ja arutleda, naerma ja nutma panna, kelle pilte on ilus vaadata ja kelle eludele tahaks kaasa elada. Seega, miks mitte! Kellel asja vastu huvi tekkis, siis hääletada saab siia klikates. Kindlasti võib sealt leida ka hoopis uusi ja huvitavaid blogisid lugemiseks.
Ja nagu siit postitusest selgus, siis seda, kuidas minust sai üks nominent, ma tegelikult ei teagi...

XOXX

3 arvamust:

Kadi

Appikene, ma ei pannud üldse tähele, et sinu blogi ka kirjas oli. No kurat, nüüd tahaks mõne teise IP alt sulle ka hääle anda. Aga igal juhul oled tunnustust väärt :)

Leila

Mina käisin seal alles paar päeva tagasi hääletamas ning pere- ja beebiblogide juurde jõudes lugesin ka mitu korda, et kas ikka on sinu blogi. Kuna minu teada pidi samuti kanditatuuri ise esitama, siis isegi ei hakanud sinult üle küsima ja andsin oma hääle sulle :)

Hambaarsti teema on tuttav. Been there, done that... ja asi kestab veel... Kusjuures arsti jutust lähtudes pean mina vähemalt enda puhul just seda kodust elu ja näksimist kõige suuremaks kurja juureks...

Merka

No worries ja aitäh, Kadi :) Mul oli hea meel sinu blogi seal näha ning minu hääl läks sulle :)
Aitäh, Leila :) Ja selle hammaste asja puhul minul sama moodi see näksimine on ilmselt kõige hullem olnud. Ja nüüd alustan nagu algklassi laps, arst rääkis suhkrukellast ja hammaste puhastamisest (mitte ainult pesust!), toidunõudest jne. Oeh...