Jõudsin just koju meie sõbrapäeva koosviibimiselt. Kell on 8.18 hommikul ja väljas on nagu mingi miinus sada kraadi külma. Päriselt ka. Selline asi ikka paneb kohe vanduma. Ja kuidas ma pean nende ennustatavate kolmekümne miinuskraadiga seal kuramuse ukse peal töö juures passima? No kurjam noh. Aga koosviibimine oli tore. Ja nii hilja (või siis just vara) pole ma ammu peolt koju jõudnud. Käisime veel hommikul Statis kabanossi ka söömas. Miljon aastat polnud sellist asja söönud ja maitses täitsa hästi. Ja nüüd pugesin villaste sokkide sisse ja tudule ära. Nii naljaks oli koju tulles vaadata kõiki neid tööle ja kooli sebivaid inimesi, kui ise kiirustasid koju, et aint magama saada. Aga roided on ka vist nüüd ok jälle. Või siis mõjub valuvaigisti endiselt. Eniveis siis, ma tudule ära nüüd ja ennem homset õhtut ma küll sellise ilmaga nina välja ei pista.
Hitisoovitus: ükskõik, mis lugu. Peas kummitab praegu see Enrique F*ckin lugu, mida Preili Udukene terve öö lasi näiteks.
XOXX
kuidas ma maani täis ja narkouimas olles sitta söömas käisin
22 tundi tagasi
0 arvamust:
Postita kommentaar