The supreme accomplishment is to blur the line between work and play

Ööklubis töötamine paneb inimesi vihkama. Vihkama inimesi, kes peavad end sinust paremaks, kes on sinust lollimad, kes on ilusad, kes on koledad, kes on pealetükkivad, kes on ükskõiksed, kes on närvilised, kes on tuimad, kes on kained, kes on purjus. Ühesõnaga paneb vihkama kõiki inimesi. Või siis on need hetkelised emotsioonid, mis tulevad väsimusest, näljast, kofeiini üledoosist, unedefitsiidist, närvilisusest, ükskõiksusest, ükskõik millest. Ühesõnaga, ega me tööl olles väga hästi inimestest ei arva. Aga õnneks on see ainult tööl olles. Muidu me ei ole ikka inimeste vihkajad. Igatahes eelnev proloog oli selleks, et selgitada natuke järgneva huumorikillu tagamaid.
Kui järjekordne klubiöö oli hommikusse jõudnud, ehk diskobiit oli kinni pandud ja tuled särama löödud, siis juhtus nii:
Turvapoisid juhatasid viisakalt või vähem viisakalt viimaseid peolõvisid välja. Üks neist tahtis veel hallist massist erineda ja jooksis lavale ja tegi sealt tagurpidi salto alla. Nähes tema kavatsust, ütlesin mina, et no nüüd näeme, kuidas akrobaat kohe kaela peale kukub. Aga ei kukkunud. Kultuurikorraldajast Jõhvikas kõndis must mööda ja tundis vist teatavat kahetsust: "Kahju, et ei kukkunud!" Mille peale Kulturist-Turvapoiss (kelle isa on neurokirurg) ütles: "Jah, oleks mu isal jälle tööd olnud." Hele naer. Tegelt me oleme ikka normaalsed inimesed üldiselt, aga huumorit peab saama!
Muidu oli tööl nagu ikka. Aaa, ei olnud ka. Mingi noortepidu oli jälle, et 7-17 aastased saaksid ka kuskil käia vahel. Mõnel neist oli jälle pidu silmini ehk siis pigem alkohol nende kehas oli neil silmini. Seekord politseid ei kutsunud, vaid kutsusime ema järgi, mis on vahest karmimgi karistus. Õhtusel regulaarpeol käis aga kohalik staar Uku Suviste oma heleda häälega naisi võlumas. Oli, keda võluda. Rahvast oli jälle päris hästi ja ikka oli neid, kes ühte klubisse hästi ära ei tahtnud mahtuda. Ehk siis, kui mina tahtsin peale pingelist trammi Suitsu-Turva-Puhkeruumi lebotama ja kohvi nautima minna, siis oli see veriseid mehi ja turvapoisse täis. Ilmselt oli mängus karma, mis ei tahtnud mul tööluusi lasta teha. Lisaks olen ma meie turvapoiste poolt täitsa ära rikutud. Turvapoiss Ruus ütles täna, et ma olen juba sama nilbe kui nemad. Eks vist hakkavad need mõjud välja lööma peale pikka koos töötamist. Õnneks suudan ma ikka kontrollida ennast ja niiiiiiiiiii nilbed, perverssed ja rõvedad, kui nemad on, ei annagi üldse olla. Aga hoolimata 10-tunnisest töö-ööst, oli mul jube hea tuju täna miskipärast ja töö ja vile käisid lõbusalt koos.
Praegu vaatan, et juhe käib ka parajalt kokku juba ja vist oleks targem magama minna (kell on 7.33). Aga õhtu on täitsa vaba. Pangapreilid ja Lillid, mis me siis ette võtame?

Hitisoovitus (Esimene kord kuulata väga hea ei tundunud, aga jäi kummitama, teine kord kuulata tundus juba päris hea ja siis jäigi repeat'i peale, sest juba väga hea oli. Teie maitse ilmselt pole aga think outside of the box vahest:)):

XOXX