Aga suitsu ei tee...

Ma olen mästerdanud haigeks olemisel uue leveli. Minu (ja ka ilmselt paljude teiste) tüüpiline talvel haigeks olemine näeb välja tavaliselt selline, et kõigepealt on sul natuke nohu, siis on palju nohu, siis on kurk valus ja/või köha ja siis võib-olla ka palavik ja lõpuks hakkavad need kõik üks haaval ära kaduma. Minul aga õnnestus laupäeval töö juures uut moodi külma saada. Istusin seal oma putkas, mis on basically sama, mis istuda särgi väel õues ja juba poole töö päeva pealt tundsin, et kurk on täitsa valus. Peagi järgnes sellele peavalu ja üleüldine mul-on-halb-olla-ma-tahan-siit-ära tunne. Pugesin kodus voodisse ja järgmine päev pidin loobuma kõigist oma plaanidest ja lebasin lihtsalt voodis terve päev. Magasin, ei maganud, magasin, ei maganud. Aga tüüpilise nohu-kurguvalu-palavik asemel oli mul kõrvavalu-kurguvalu-palavik-nõtrus nõrkus. Kõrvavalu on mu jaoks midagi täiesti uut. Ma pole kunagi mingis kõrvapõletikus olnud aga see valu tundus küll selline, et umbes sääne võib see kõrvapõletik ka olla. Ja ette võtta polnud ka selle vastu suht midagi. Ainuke upside kogu valemil oli miinus nohu. See on alati see kõige hullem, kui tatt ummistab kõik käigud peas ja ajus ja igasugune mõttetöö on seetõttu tugevalt häiritud. See oli asendatud konstantse kõrvad lukus tundega. Ja nii ma siis olen selline juba kolmandat päeva. Nõrkus on nagu ära läind, muud sümptomid pole eriti leevendunud.
Need päevad voodis andsid mulle võimaluse kõik The Big Bang Theory osad ära vaadata. Kõik! Ja kui eile õhtul sai viimane osa vaadatud, siis esimese asjana mõtlesin kohe, et "hmmm... mis sarja ma nüüd ette võtaks?  või mis filme ma olen tahtnud vaadata?" Selle asemel, et mõelda, et "ooo... nüüd ma saan ühe neljast raamatust ette võtta, mida ma ammu olen tahtnud lugeda ja mis mind riiulil ootavad!" Hukas hukas ja laisk on see inimkond (mina kõige rohkem). Raamatuid ka ei viitsi enam lugeda. Tätte ütles kunagi mingis Kerstna saates, et raamatuid lugedes hakkab mõte kohe jooksma ja ettekujutus tööle ja peas hakkab film jooksma, aga telekat võid vaadata ja vaadata ja peas ei hakka midagi toimuma, sest kõik söödetakse ette ja võidki lihtsalt plänk pilguga vahtida. Sellepärast tal telekat Vilsandil ei olnudki. Targad inimesed.

Ehk siis kutsun kõiki üles, treenige oma aju ja lugege veel selle aasta numbri sees üks raamat läbi. On mõnus vaheldus ja teeb ainult head.

XOXX