Sakib endiselt...

Tänaseks on selle haigeks olemisega nii, et kuna köha läks vahepeal väga paukuvaks ja nohu ka hullemaks, läksin lõpuks arsti juurde. Kõige rohkem läksin vist aga tegelikult sellepärast, et laupäeval on Rattahullu suur firmapidu suures majas suure programmiga and I do not want to miss that. Vanaema on last hoidma organiseeritud, kleit ja kingad valitud ja kõik orgunnitud selleks, et saaks vahepeal mingil üritusel ka käia ja punase tatise ninaga seda teha ei taha. Arst vaatas ja kuulas ja kõige hullem ei olnudki seis. Vereproovi oli ka igaks juhuks vaja ja mingi teine pereõde proovis siis seda mu õhukestest nähtamatutest veenidest kätte saada. Tulemuseks oli aga kaks torgitud kätt ja ei mingit verd. Saatis mind siis alla laborisse, kus lastelt näpust verd võetakse. Sealne tädi küsis mu sünniaastat ja oli veidi imestunud mind näha aga saime tehtud selle asja. Antibiotse õnneks vaja ei olnud, sain muid nõuandeid ja asi juba täitsa korras põhimõtteliselt. Ja siis! Ärkasin eile hommikul üles ja tundsin kerget kihelust huulel. Kaks nädalat tõbisena vindumist tõi kaasa selle, et immuunsussüsteem on järgi andnud ning selle tulemusena ohatis välja löönud. Just my luck, palju õnne mulle! Kodus oli mingi ravigeel olemas ja mõtlesin, et oh saan kiirelt jaole asjale aga ilmselgelt ei tohi imetamise ajal peaaegu mitte midagi kasutada nii, et selle geeli võisin samahästi kui prügikasti visata. Lõpuks tõi Rattahull mulle ainukese lubatud rohu ja sain oma huult möksima hakata. Peoni on jäänud kaks ja pool päeva ja nõu vei ei lähe ma sinna mingite villis huultega, nii et fingers crossed everybody, et see mögin ka toimiks, cause I want this party!

XOXX