Seni aga on Liisu olnud ametis roomamisoskuste parendamisega. Oluliselt on paranenud tehnika ja tänu sellele ka kiirus. Näiteks iga kord kui ma tahan temast pilti teha, hakkab ta kiiruga fotoka poole roomama, et seda kätte saada. Kui ma jätan Liisu elutuppa mängima ja ise teen köögis süüa või asjatan mujal, siis niipea kui Liisu üksi mängimisest ära tüdineb, kaabib ta ruttu teise tuppa emmet otsima. Kui keegi sööb toas banaani või mandariini, on ka Liisu kohe kiirelt platsis ja nokk lahti. Talle õudsalt meeldib mandariini lutsutada ja väikseid banaani tükikesi süüa ja ülikiirelt roomata selle inimese järgi, kelle käes banaan on. Ka püreed ja pudrud lähevad Liisule täitsa hästi peale ja kogused on tasapisi suuremaks läinud.
Liisu on ka parajalt emmekaks muutunud. Kui Rattahull peale lõunat töölt saabub, lähen mina vahepeal mingeid asju ajama linna peale. Seni on Liisu issiga kodus, sööb ja mängib ja häda kedagi ning kui emme koju tuleb, siis on alati hea meel ja peale kallistust on meelest läinud, et emmet tükk aega ei olnud. Ühel õhtul oli sama moodi. Jõudsin linnast koju, andsin Liisule musi ja läksin kööki toidukotti lahti pakkima. Liisu aga hakkas kisama. Läksin tema juurde, võtsin korraks sülle ja laps rahunes kohe. Panin siis ta jälle oma mänguasjade juurde maha ja hakkasin kööki minema ja jälle kisa lahti. Tundus nagu, et kui ma koju jõudsin, siis Liisu avastas, et emmet ei olnud tükk aega näha ning kui ta nüüd vaateväljast ära läheb, siis äkki ta jälle kaob nii kauaks ära. Teine juhtum oli selline, kui pidin dušši alla minema. Rattahull oli köögis ja mina siiberdasin tubades ringi ning Liisu tuli ka uudistama, et mis tehakse. Nägi mind vannitoa ja magamistoa vahet sõelumas ja tahtis ka kampa tulla. Mul aga oli vaja pesema minna ja panin vannitoa ukse kinni. Kuulsin, kuidas Liisu roomas vigisedes vannitoa ukse taha, hakkas käega ust patsutama ja haledalt jorisema. Lisaks tahab nüüd Liisu piima söömise ajal koguaeg emme sõrmedest kinni hoida. Aga üldiselt pole ikka hullu ja näiteks sobib Liisule ka kui hoopis issi või Vanaema teda õhtuti magama panevad ja nii on saanud emme käia palju tädidega kohvitamas ja jutustamas.
Mitu tervisehäda on Liisut nüüd kimbutamas olnud. Tundub, et nii ongi, et pool aastat kaitseb beebit kõige paha eest ema piimaga saadavad antikehad ja pärast seda on laps avatud kõigile pisikutele. Liisul oli kuue kuusena esimene nohu-köha-palavik, mis õnneks möödus paari päevaga ning teda ennast väga hullult ei seganud. Umbes nädal tagasi arvasime, et Liisul on silmapõletik, sest terve päev ja öö oli Liisu vasak silm pidevalt rähma täis. Liisul polnud isegi vastsündinuna silmad rähmased, kuid tollel päeval pidi iga poole tunni tagant tal silmi puhastama. Järgmisel päeval oli kõik korras ja võib-olla oli tal hoopis midagi silma läinud pahasti. Oma minisünna eelõhtul läks Liisul kõht lahti ja see möll kestis kolm päeva. Pidime juba arsti juurde minema aga olukord näis paranevat ja arst ei soovitanud kabineti ukse taha pisikupesasse tulla ja soovitas probiootikume võtta. Täna tundub, et asi täitsa korras kahjuks ei ole ikkagi ja kui piimhappebakterid ei aita, tuleb ikkagi asja uurida. Liisu ise on rõõmus ja roosa ja kuidagi ei kaeble küll oma lahtise kõhu üle, ainult mähkmevahetus on ebameeldivaks muutunud, sest õrn pepunahk on kangest värgist hellaks muutunud. Loodan vaid, et Liisu on ikkagi tugevam tüdruk ja haigused teda ikka koguaeg kätte ei saa.
Päevakavaga on meil väga hästi. Liisu uinub päevaunedesse praktiliselt kohe, kui ta voodisse või vankrisse panna. Õhtuti uinub ta ise enda voodis, kord piuksugi tegemata peaaegu koheselt, kord paari minutilise jutustamise järel, kuid kauem kui 10 minutit ei võta uinumine tavaliselt kunagi aega. Aa, suur muudatus on ju see, et Liisu magab taas lahtiste kätega ja vabana. Kirjutasin kunagi, kuidas meie Liisu magab nagu hullusärgis õndsat und. Kui ta nüüd kuue kuuseks sai, vaatasin, et pean hakkama teda harjutama mähkimata magama. Esiteks puht praktilisel põhjusel, sest see mähkimistekk, või mis iganes see on, hakkab varsti väikseks jääma. Teiseks sellepärast, et ta suutis viimasel ajal koguaeg nagunii ühe käe lahti rabeleda. Kolmandaks lihtsalt sellepärast, et ta ei saa ju igavasti nii magada. Seega panin ennast valmis unetuteks öödeks, kus Liisu sipleb ja ei oska magada nii "vabana", kuid tegin nii nagu mu uneraamat õpetas ning Liisu magas ka lahtiste kätega samamoodi, kui mähituna.
Nagu öeldud, siis Liisut ennast need tervisehädad väga seganud ei ole. Me armastame mängida "peek-a-boo"-d ja kõhu peale puristamist. Liisule meeldib endiselt kõikide mänguasjade vastupidavust suus testida, lisaks läbivad mänguasjad ka põrutustesti, sest kõike peab toksima vastu põrandat või omavahel kokku, et näha ka mis hääl siis tekib. Samuti tutvub Liisu juba raamatutega. Eriti meeldib talle kui emme näitab suurte värviliste piltidega raamatut "Beebi esimesed värvid". Mänguasjadest on veel toredad külmkapi magnetid, kui neid külmkapist möödudes puudutada õnnestub, igasugused lusikad, plastmassist karbikaaned, issi suured töösaapad, juhtmed, juhtmed, JUHTMED ja üldse kõik selline, mis tegelikult mängimiseks mõeldud ei ole. Ja kõige vahvam on see, kui emme, issi või Vanaema kuskilt nurga tagant ootamatult välja ilmub. Siis läheb Liisul alati nägu nalja täis.
Oh, kindlasti oleks veel nii mõndagi kirjutada, kuid tõmban siia joone alla. Rõõm ja mure käsikäes, nii nagu see elu ikka käib ja aina edasi läheb.
 |
| Liisu minisünnale sattusid mõned külalised |
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar