Páginas

How can you know it when you don't even try?

Vahepeal on jälle olnud paar sündmust, millest võiks kirjutada.
Reedel käisin Suudlevates Tudengites. Arvake ära kellega? Mhmh. Jõime teed ja tsillisime niisama. Talve tunne tuli peale, sest tavaliselt oleme me alati talvel käinud kuskil suudlevates ja teed joonud, sest väljas on külm ja väljas ei saa istuda. See selleks. Tööle pidin minema juba kaheksaks. Nagu ma ennustasin, siis oli töö juures hullumaja. Värviti veel seinu, paigaldati valgustust, mööblit polnud üldse mingit, rääkimata kõigest muust. Aga mingi ime läbi sai siiski kõik valmis ja kui 23.15 lõpuks uksed lahti tehti, siis oli järjekord ukse taga juba. Aga enne seda olid küll kõigil närvid krussis. Lõpp hea, kõik hea.
Laupäeval oli kõigil Põlvasse minek. Kuna mind ei lubatud töö juurest ära, siis oli tuju päris null, et minna ei saa. Aga üllatus üllatus, minu ennastohverdavat panust osati siiski hinnata ja tund aega enne ärasõitu selgus, et ma saan ka ikkagi töö juurest vabaks. Viskasin kiiresti oma seitse asja kotti ja panime siit kahe autoga minema. Põlvas ootas meid hea seltskond juba ees, laud head ja paremat täis. Nii... praegu oli kirjutamises 45 mintsa pausi, sest skypisin praegu hawaiilastega, kes on juba Las Vegases ja varsti kodus! Aga siis tagasi Põlva juurde. Sõime ja jõime hoolega. Ja nagu plaanitud oli, siis läksime ka pärast ööklubi Life'i. Ei mäleta, mis kell see võis olla. Kutsusime takso järgi (isegi Põlvas on takso!). Meid oli kaheksa ja tellisime bussi kus oli kuus kohta. Taksojuhil ei olnud midagi selle vastu ja pressisime end üksteise sülle taksosse ära. Aga see Life, vot see oli ikka koht. Seal käik oli ikka omaette huumor. Kõigepealt siis kohale jõudsime, oli klubi uks lukus. Lasime kella ja mingi tädi tuli uksele. Dokumenti keegi ei kontrollinud, kuigi meil oli ka üks alakas kaasas. Pilet oli 25 aga tädi oli kohe nõus kui andsime talle soti ja jalutasime kõik kaheksakesi sisse. Äss diil. Siis läksime riidehoidu. Riidhoid oli mingi suvakas ruum, raudvärav ja tabalukk ees. Siis selgus, et see sama Milvi-Silvi, kes uksel oli, oli ka riidehoiutädi. Saime riided ka ära antud ja läksime klubiga tutvuma. Mingi paar diivanit, väike baarilett ja tantsuplats, mis oli sama suur kui minu tuba. Inimesi oli vast mingi 50 või 100 kanti heal juhul kokku. Baari oli pandud mingid suvalised kaks tsikki, kes ei osanud peaaegu ühtegi jooki teha, mida me tahtsime. Näiteks tahtsime võtta kahte hot shoti. Aga neil vist ei ole koguaeg kohvikann täis ja öeldi, et alla nelja ei saa, sest vähema jaoks nad ei hakka kohvi tegema. Lõpuks leppisime siis rumm-koolaga ja suundusime tantsuplatsile. Aga sellest polnd mingit häda, et tantsuplats nii väike oli, sest umbes kaks inimest seal tantsiski ja kui me sinna oma seltskonnaga läksime, siis oligi enamvähem tantsuplats täis. Kuna ilusad mehed olid selles klubis tõeline defitsiit, siis ujusid mu vennale kohe külje alla mingid kaks kohalikku. Läksin ujusin hoopis ise ligi ja päästsin ta ära nendest. Tantsutuju oli kõigil sees, aga mingid jamad lood tulid. Ronisin mingit püstloodis redelit pidi DJ juurde, et soovida Alleee allleeee lugu. Suutsin isegi esitaja meelde tuletada aga DJ ütles et tal seda lugu ei ole. Siis läksime midagi muud soovima ja seda lugu tal ka polnud. Sinna jõuavad need lood vist paari aasta pärast. Alehandro lugu tuli ikka lõpuks ära. Mingi aeg läksime välja mingi terassi või värgi peale. See oli ühtlasi ka "suitsuruum". Mingi vahupidu oli klubis nii, et terassile oli sörtsuke vahtu ka lastud. Muidugi oli vaja meil Margega minna sinna vahu sisse tantsima missest, et ma alles nohune-köhane-palavikune olin. Õnneks polnud väljas väga külm ka (või me lihtsalt ei saanud aru kas on külm või ei ole). Pärast tegime sees endale sooja tequila slämmidega, mis maksid aint 25 eeku. Neid sai vist päris mitu ära joodud. Vahepeal nägime veel seda Milvi-Silvit, kes nüüd koristas klaase. Nii, et see Milvi-Silvi oli seal ukshoidja-turvamees-kassapidaja-riidehoiutädi-jõhvikas-koristaja. Päris hea kokkuhoid töötajate pealt. Umbes kolme ajal vaatasime, et hakkame kodu poole ära liikuma. Saime Milvi-Silvi käest oma riided, kes lasi meid ka uksest välja ja ütles veel, et "head lapsed, minge ilusti koju". Ühesõnaga huumorit sai küll täie raha eest. Osad jäid veel klubisse ja mina, Mauno, Marge, Cätlyn hakkasime kodu poole kõmpima. Kodu polnud küll üldse kaugel aga kõndisime umbes tund aega koju. Kodus läks siis voodite jagamiseks. Mauno vajus kohe ühte suvalisse voodisse, mis polnud temale mõeldud. Me Margega hakkasime teda siis sealt välja tirima. Lõpuks veeretasime Maunot mööda esikupõrandat ja ise irvitasime samal ajal aga saime ta ikka õigesse voodisse. Meie Cätlyniga läksime hoopis lahke naabrinaise diivanile magama, sest selles korteris olid kohad juba enamvähem hõivatud. Hommikul olime me viimased, kes üles said, sest kui kell üks üles korterisse läksime, siis seal juba elu käis. Mauno sättis end just välja minema burksi tooma, sest peale pidu pole paremat sööki kui burks. Tagasi tuli ta mingi kuue burksiga ja õunamahlaga. Mmmmm.... Mu vend on ikka kullatükk. Päeval käisid osad veel saunas ja me Kädiga vaatasime Sõpru ja isegi magasime veel diivanil. Pärast käisime veel Põlva peal ja üheksa ajal jõudsin koju. Jälle üks kordaläinud üritus.
Nüüd paar vaba päeva ja siis neli ööd tööl. Aga ma vist viin oma arvuti homme remonti. Nii, et siis ma olen kontaktivõimetu. Ei tea, mis ma ilma internetita ja arvutita pihta hakkan. Hoidke mulle pöialt, et võõrutusravi võimalikult kergelt läheks.

Tänane hitisoovitus: Red Hot Chili Peppers - Desecration Smile http://www.youtube.com/watch?v=i1gpMEeDCPk Nii hea lugu. Meenutab mulle mu sõpru miskipärast.

XOXX

0 arvamust: