Páginas

22 - viimane taks, 36 - lootus uus!

Nagu arvata võis, siis läksin ikka Sirle sünnale. Käisin kodus käppelt pesus ja linna tagasi. Haarasime ruttu kingituse linnast ja seitse läbi olime platsis. Õnnitlustseremoonia, pildistamised ja kohustuslik viinashot hapukurgiga koos sünnipäevalapsega. Viinaks oli Laua viin. Sellist asja pole küll ikka miljon aastat joonud. Viimati sai vist joodud kunagi pubekana. Laua viin tundus mitu korda kangemana kui muidu viin. Igatahes tuli kohale lõpuks igasugust rahvast, keda polnud ammu näinud. Sõime veits ja jõime ja enamuse ajast istusime oma kambaga saunaruumis ja tegime vesikat. Sai meenutatud vanu aegu, kui 13-14 aastaselt sai tehtud igast lollusi ja asju. Lõpuks jõudsime kluppi ka. Klubi oli taaskord paksult rahvast täis. Kluppi minnes oli meid vist mingi 15-16 inimest ja nii kui ma jäin korraks mõne turvamehega juttu rääkima, olid teised kadunud. Mingi aeg siis leidsin rahva üles ja tantsisime ka päris kaua. Ja siis nägin Siimu ja jäin korraks juttu ajama ja jälle olid kõik kadunud. Ja siis ei leidnud tükk aega kedagi üles. Aga no õnneks on klubi tuttavaid täis ja ajasin nendega juttu. Hängisin mingi aeg Tarmo baari juures ja seal tuli üks tüüp muga kohe juttu ajama. Tundsin kohe ära, et see on üks klubi püsikas ja vist on mingi Tarmo sõber ka. Tuli välja, et ta oli mind eile ka klubis näinud (mina teda mitte aga no pole imestada ka). Lõpuks hängisingi enamuse õhtu selle tüübi ja Tarmoga. Vahepeal leidsin veel osa enda kambast üles aga nood kadusid jälle sama kiiresti ära. Siis nägin veel Kaarlit, kellega sai veits jutustatud ja naisi kirutud. Pärast rääkisin veel Heikiga ka mingitel teemadel ja nägin muidu veel igasuguseid inimesi, kes kõik must midagi tahtsid. Aa ja siis põhiline mure oli see, et mul polnud kuskile ööseks minna. Oleks saanud minna Sirle juurde Kõrvekülla tagasi aga vaatasin, et ei viitsi sealt pühapäeval mitme bussiga tagasi sõita. Ja ei raatsinud üksi taksoga Tõrvandisse ka sõita. Kui viimane häda käes on, siis saan alati venna juurde minna. Lõpuks tekkis kojusaamise variante kohe mitu-mitu. Pille lubas mu peale tööd koju visata kui vaja. Ruus ütles, et läheb Nõkku ja võib mind Tõrvandisse ära visata. Siis tuli Mann, et võin tema juurde ööseks minna. Ja lõpuks lubas veel Meino (see püsikas või Tarmo sõber), et viskab mu ise koju ära. Tsillisime Meinoga peaaegu peo lõpuni ja lõpuks vaatasime, et lähme koju ära. Kuigi ema on mulle õpetanud, et võõraste meeste autosse ei tohi istuda, siis Meinol oli kainekas koos oma naisega ja lisaks oli meil päris mitu ühist tuttavat, nii et ma ohtu ei näinud. Meino ise oli ka maru dsentelmen ja nii saingi mingi poole viieks õnnelikult koju. Nüüd vist on klubi isu mõneks ajaks täis. Kuid nagu öeldakse: never say never.
Täna oli kohe päris hea päev üle pika aja. Sain mitu head uudist. Aga ärgem rutakem sündmustest ette ja hoidkem pöialt, et nüüd lähebki mõnda aega hästi ka vahelduseks.

Hitisoovitus kõigile, kellel on rasked ajad: http://www.youtube.com/watch?v=4CbEotFOnP0

XOXX

0 arvamust: