Nüüd aga on juuli ja meie maad on tabanud ülimalt kehv suusailm ning see meenutab pigem soojamaa kliimat. Muidu on ju mõnus, et on tõeline suvi ja koguaeg ei saja ja saab lühikesi riideid kanda. Aga pisikese beebiga nii mõnus ei ole. Kodus olles hoiad last mähkme väel aga kui kuskile minek, siis on raske midagi selga panna, sest isegi lühikese varrukaga bodyga on meie Liisul palav. Nii me siis kannamegi kodust väljas pool koguaeg neid samu kahte hilpu, mis tunduvad, et on natuke mõnusamad tal kanda selle kuumaga. Toas on aga sama palav kui õues (paneelika jahedad seinad on ammu kuumaks köetud) ja isegi tahaks paljalt toas ringi käia. Ei saa. Kui beebi on paljas ja ise oled paljas, siis kaks sooja nahka üksteise vastas teevad veel kuumemaks. Samamoodi kütame üksteist kuumaks ka siis kui endal on riided seljas, sest paratamatult kipud riietes pika peale higistama, kui nii kuum on. Tundub, et lapsel on parasjagu wonder week käsil, mistõttu võibki laps virilam olla ja vahepeal kimbutab mõni gaasimull kõhus ja tahad teda süles lohutada, kuid selle peale hakkab lapsel veel kuumem, mis omakorda on talle veel ebamugavam ja paneb teda veel rohkem jorrama. Seega on meil paar päeva möödunud jorina saatel. Ilmselt seetõttu ei ole Liisu ka need päevad väga hästi maganud. Uinub ja umbes 10-15 minuti pärast on üleval, paned luti jälle suhu ja uinub mingi aeg uuesti ning seda jälle vaid 10 minutiks. Öösel õnneks magab siiski ilusti. Rattahull on sellel nädalal komandeeringus ja Vanaema puhkab maal, mistõttu oleme kahekesi kodus ja ei ole kellelegi teisele ka vahelduseks last lohutada anda, et ise vetsus käia või enda higist keha jahutada. Süüa teha korralikult ei saa ja hea, et purgisupi sain vette visata. Pesu sain kiiruga pesema visata, kuid masinast võtsin välja kaks roosat t-särki, mis enne olid valged ning ühed roosad meeste bokserid, mis samuti enne üldse roosad polnud. Dušši all sain käia kell 12 öösel, kui Liisu magas sügavat ööund ja muud asjad olin jõudnud ära teha. Tegelikult õnnestus jorrava lapse kõrvalt ikka nii palju ära teha, et saime täna korralike ja kasituna käia perearsti juures ning isegi kaks endist töökaaslast kodus vastu võtta. Kuna homme õhtul plaanin sõita Setomaale sealse kandi aasta suurimat püha pidama, ehk surnuaiale sööma ja Päätnitsat pidama, siis ettenägelikult hakkan asju pakkima juba täna õhtul, kui Liisu on ööunne jäänud. Nii et, üksi kodus olemine sattus sellisele keerulisele ajale ja tunnen, et vajaksin oma mehe toetavat õlga just nüüd. Võib-olla olingi liigselt ära hellitatud sellega, et Rattahull kuu aega tööl ei käinud ja oli meiega kodus. Nüüd tuleb lihtsalt natuke harjuda jälle. Aga sügavas kohas vette visatuna õpibki kõige paremini ujuma.
Aaa, ja arstilt saime vaid kiita. Haiglast lahkumisest tänaseni on Liisu juurde võtnud tublid 1300 grammi ja pikkust visanud juurde 7 sentimeetrit. Kuna ta on nii pikk, siis ise ma hästi aru ei saa, et ta kaalus juurde võtab. Küll aga hakkavad lühikeseks jääma suurus 50 riided. 56 suurus on küll pikkuselt paras, kuid muidu lai. Selline sale modellimõõtu tüdruk meil siis. Arst tegi ka korralise vaktsineerimise, mille peale Liisu tegi jube suurt kisa, millest ta väsis nii, et vajus mõne aja pärast magama. Nagu eelmises postituses mainisin, on meil üks rõõmus kuu olnud ning tundub, et kui vanemad on rõõmsad olnud, on laps ka rõõmus olnud ja rõõmsalt kosunud. Katsume siis hoolimata väljakutseid pakkuvatest päevadest ikka rõõmsad edasi olla!
 |
| Natuke pahur Liisu teeb tsau-tsau. |
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar