Palju õnne, me tütar!

Palju õnne, mu armas ühekuune tütar! Siinkohal võiks vabalt heietada, et aeg läheb ikka nii nii kiiresti. Aga mis tast ikka heietada. Meil on üks rõõmus kuu olnud, kus oleme koos kasvanud ja palju õppinud ja teada saanud.
Näiteks tean ma, et Liisule meeldib süles olla nö rinna peal lamades. Ja, et kõige paremini tulevad krooksud välja hoopis Vanaema süles. Magada meeldib talle kõige rohkem kõhuli ja nii tulevad ka gaasid kõige paremini välja. Hommikustest ja õhtustest protseduuridest oli kõige ebamugavam naba puhastamine. Gaasirohi maitseb väga hästi. Vannitamine ja kraani all pepu pesemine meeldib talle väga. Käterätikuga kuivatamine ei meeldinud alguses üldse, kuid juba harjub ta ka sellega. Kui kõht on väga väga tühi, siis möödub mähkmevahetus kisa saatel. Peale vanni tahab ta alati süüa, hoolimata sellest, kui pikk või lühike vahe on eelmise söögikorraga jäänud.  Kui vanni minek toimub poolenisti unisena, siis võib Liisu magada terve vannitamise aja. Peale vanni tuleb ka kõige pikem ja mõnusam ööuni. Päeval ei meeldi talle väga magada enda voodis, vaid pigem vankrikorvis, diivanil, emme-issi voodis või süles. Lutt meeldib siis, kui tuju on aga üldiselt tuju on. Autosõit uinutab alati magama nagu ka vankrisõit. Vankrisõit ei meeldi üldse, kui on väljas rohkem kui 26 kraadi sooja, ükskõik, mis seljas on või ei ole. Kui peale uinumist ta miskipärast ärkab ja lööb luugid lahti ja näib, et magamisest ei ole juttugi, siis aitab väga hästi uuesti uinuda see, kui emme silitab pead, lutt või kui panna lina või lapike vastu nina. Emme-issi kõhu ja rinna peal lamades tuleb ka väga hea uni. Voodikarusell on äärmiselt huvitav ja seda vaatab ta suurte silmadega, seega uinumiseks seda praegu kasutada ei saa. Liisu uinub alati peale söömist, kasvõi korraks ning sellel ajal tuleb alati korra või kaks ta näole naeratus. Tal on alati pigem soe kui külm, ehk riideid peaks selga panema pigem natuke vähem, kui emme tahaks panna. Tegelustekk ja lamamistool on mõnda aega täitsa huvitavad. Magamise ajal võivad töötada pesumasin, tolmuimeja, telekas ja tuba võib kõnelevaid inimesi täis olla, kuid Liisu und see ei sega. Esimene reaktsioon ehmatusele on käte ja sõrmede sirgu ajamine. Öösiti Liisu magab ning ärkab vaid söömiseks. Kui uni hakkab ära minema, läheb üheks suureks ringutamiseks. Süles püsti olles ja kõhuli olles on järjest suurem tahtmine ringi vaadata ja pead pigem püsti hoida.
Ja neid asju võiks loetleda veel ja veel. Ehk siis õpime oma pisikest ja tema tujusid ja tahtmisi järjest paremini tundma. Ilmselt tänu sellele oleme ka täitsa hästi hakkama saanud. Õigemini võib vist öelda seda, mida vastan kõigile, kes küsivad kuidas meil läheb: ei saa kurta. Muidugi on hetki, kui endal on kõht tühi ja tahaksid süüa teha, kuid last kimbutavad gaasid ja ta tahab vaid süles olla. Või tunned päeval, et uni tuleb ja võiks lõunauinaku teha, kuid Liisul pole plaaniski uinud või kui ta magas, siis on just õige hetk ärkamiseks, siis kui emme viskab pikali. Aga nagu öeldud sai, siis ei saa kurta ja on üks rõõmus kuu olnud, kus iga päev mitu korda vaatad oma pisikest tütart, kes parasjagu magab või vehib kätega või teeb grimasse ja mõtled, et kui armas ja ilus saab oma laps ikka olla. Või milline õnne tunne võib olla, kui su tütar vaatab sulle oma suurte silmadega ainiti otsa. Vaatan oma väikest perekonda ja mõtlen, et nii suur tunne saab olemas olla.
Vot selline ülimalt nunnutav postitus sai. Milline saab olema järgmine kuu, näitab vaid aeg. Võib-olla kirjutan kuu aja pärast sellest, kuidas Liisule ei meeldi see või teine ning ta kisab ja karjub ja jonnib vaid. Loodan, et mu sõnad täide ei lähe, kuid nagu öeldud, siis see, mis edasi saab, selgub ajaga ja praegu naudime hetke, sest need hetked mööduvad nii kiirelt.

Esimese "minisünnipäeva" hommikul

XOXX