Esiteks juba sünnitusjärgses osakonnas beebiga arstituppa jalutades piilus iga mööduja seda väikest pampu. Enamik arstitädisid ja ämmakaid olid ka sellised beebi nunnutajad ja mutkui seletasid ja silitasid beebit.
Kui kärutamas käin, siis trepikoja ukse juures läheb ikka natuke aega alati, et korv ilusti rataste peale sättida ja kõik mineku valmis panna. Tavaliselt satub siis sellel ajal alati keegi mööda minema ja alati piilutakse, et kes seal vankris siis on. Kui mööduja juhtub veel olema naabritädi alt,vastast, kõrvalt, alt-vastast või kolmandalt, kelle lastega sai väiksena mängitud, siis on garanteeritud, et saab õnnesoove, millele järgnevad küsimused, et kumb siis on, mis nimeks on, kas magab hästi, kui vana ta on jnejnejne. Meie all elav naabritädi ütles, et ta on nii hea laps, üldse pole nutmist kuulda olnud ja et ta võiks ikka vahepeal nutta ka. Lohutasin naabritädi, et küll ta hakkab.
Käisime kahenädalase Liisuga lastehaiglas arsti juures ja pidime kabineti ukse taga veidi ootama. Kuna oli ülimalt kuum ilm, võttis Rattahull ta seni sülle, et ta turvahällis higistama ei hakkaks. Niimoodi seal istudes tuli teisest kabinetist välja üks ema lapsega, kes võis olla nii pooleteise aastane. Kõndis meist mööda ja Liisut nähes jäi ema äkki seisma ja hakkas ohhetama: Oiiii kui pisike ja armas! Kust nii pisikesi lapsi saab! Ja läks edasi.
Samal päeval käisime ka silma-kõrvakliiniku erakorralises vastuvõtus, kuna Rattahullul oli silm juba nädal aega paistes ja kole. Olles tüüpiline eesti mees, siis enne ta arsti juurde ei läinud, kui asi juba hull oli, mis sest, et ma terve nädal olin teda juba arsti juurde ajanud. Registratuuris oodates hakkas Liisu natuke viuguma ja võtsin ta sülle ja kõndisin natuke. Infoleti tädi hakkas beebit nähes nunnutama, et oiiii kui pisike, kui vana ta on jne. Hiljem üleval korrusel kabineti ukse taga oodates, tuli istus üks keskealine mees minu kõrvale, sest vabu istumiskohti rohkem polnud. Kiigutasin turvahälli, kus oli Liisu. Ta hakkas ärkama, aga lootsin, et saan ta veel tudule kiigutada. Siis tegi härra juttu minuga, et kas beebi magab ainult kiigutades. Vastasin, et ei aga praegu püüan ta ärkamist edasi lükata. Selle peale hakkas ta rääkima, et tal on tuttavaid, kes peavad lapse magama saamiseks minema autoga sõitma. Kuna oodata tuli seal ukse taga pikalt, siis jõudis härra mulle igasuguseid asju rääkida. Muuhulgas, et ta sai ise kaks kuud tagasi vanaisaks, mille peale uuris, kui vana meie tita on. Samuti turvahällide koha pealt, et vanasti üldse selliseid asju polnud ja et tema näeb tänaval kuidas emad käivad ringi nii, et turvahäll kolksub vastu jalgu ja tita sees rapub. Teadis rääkida, et beebidele turvahällis üldse ei meeldi ja nad vajavad ikka ema lähedust, et kuuleks tema südamelööke. Uuris, et kas meie tita läheb silmaarstile, mis nimeks on ja kõik need muud küsimused jälle. Iseenesest täitsa tore meesterahvas oli.
Muidugi on kõige suurem elevus sugulaste ja sõprade seas. Ikka tahetakse beebit vaatama tulla või helistatakse ja uuritakse, et kuidas läheb. Peab täitsa kalendrisse kirja panema, kuna kes tulemas on. Maal käies satume ikka suurema portsu sugulaste otsa tavaliselt ja küll siis on neid nunnutavaid tädisid.
Õnneks pole üheski olukorras keegi ebameeldivalt pealetükkiv olnud ja ega ei saa ju seda tähelepanu väga pahaks ka panna, sest meie beebi ongi lihtsalt jube nunnu (nii nagu igale lapsevanemale tema laps).
Ja siis tuli ühel õhtul mu ema kingikarbiga, mille saatis tema töökaaslane, kes juhtumisi on ka minu töökaaslane kunagi olnud. Ema on ikka rääkinud, et see töökaaslane ikka pidevalt tunneb huvi ja uurib, kuidas meil läheb. Tuleb välja, et ta elab meile niimoodi kaasa, et oli heegeldanud ja kudunud meile kaks paari beebipapusid, mis olid pakitud veel isetehtud ilusasse karpi. Papud ei olnud mingid niisama käkerdatud villased sokid, nagu mina teen, vaid ikka tõeliselt peened, pärlite ja mustritega. Ühesõnaga väga armsad.
Nii tuleb endal ka heldimus peale ja tahaks öelda, et "ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head". Tõesti on õnn ja hea meel, et meie Liisu ümber on nii palju hoolivaid ja armastavaid inimesi. All that love goes back to you!
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar