Páginas

Weight wachers...

Beebide puhul on esimeseks suureks mureks koguaeg see, et kas ta saab piisavalt süüa. Peale sündimist kaotavad beebid kaalu ning normaalne on nende puhul kaotada mitte rohkem kui 10% sünnikaalust. Meie Liisu tuli haiglast koju 6% kaalukaotusega ehk täpselt 200 grammi kergemana kui sündides. Selleks, et kosuda, oli tema esimeste päevade põhiline tegevus söömine, söömine ja söömine. Põhjus-tagajärg seose tõttu ka kakamine ning, et sellest kõigest väsitavast toibuda, siis kolmas ja ajakulukaim tegevus oli magamine. Viimane tuli tal ikka eriti hästi välja ja kõik muu kippus ta unustama. Söömiseks tuli last hoolega äratada ja söömise ajalgi teda pidevalt susida, et ta sellel ajal magama ei jääks. Ja lõpuks sa ikkagi ei tea, kui palju ta ära sööb või kas ta ikka kasvab. Nädal peale haiglast koju saamist käisime kaalumas ja meie Liisu oli selle ajaga juurde võtnud 446 grammi. Minimaalselt võiks beebi juurde võtta 20 grammi päevas nii, et meie ületasime selle normi tublisti. Kuigi ta oli peale sündimist normaalsetes mõõtudes aga siiski veidi kribu, siis kõik arstid kiitsid head kosumist. Neli päeva hiljem oli lisandunud veel 120 grammi. Nii, et kosumise pärast me praegu paaniliselt muretsema ei pea.
Ise jälgin hoopis, et kaalule astudes numbrid väiksemaks läheks. Tasapisi on need õnneks läinud ka. 10 päeva peale sünnitamist olin kaotanud 10 kg. Teine sama palju ümmarguselt veel. Väga kiirustada ka selle asjaga ei tohtivat, sest kiire kaalulangus võib mõjutada piimavabriku tootlikkust. Aga väljas pikki käruringe meeldib küll teha ja kodus on ka parasjagu asjatamist, sest kui Liisu magab, siis püüad võimalikult palju kodutöid ära teha: söök teha, nõud pesta, riided pesta, ennast kasida, tube kasida, poes käia (kui valvur on olemas), lugeda veel hästi palju igasugust beebiinfot raamatutest ja netist ja veel kõike muud, mis ainult pähe tuleb. Kohati nagu teed isegi mingeid asju ette, mida saab teha, sest äkki peale järgmist söögikorda otsustab Liisu üleval olla paar tundi ja maailma avastada. Siis vajab laps tähelepanu ja tegelemist. Olenevalt tujust, saab ta üksi selle maailma avastamisega ka edukalt mõnda aega hakkama aga ikka tahad need vähesed ärkveloleku tunnid temaga paremini tuttavaks ja lähedasemaks saada. Tegelikult pole asi nii hull, kui praegu tunduda võib, sest Rattahull on praegu isapuhkusel ja temast on ütlemata palju abi olnud, sest ta kokkab, vahetab mähkmeid ja tegeleb lapsega. Kui ta tööle naaseb, siis tuleb küll iga beebi uneminut maksimaalselt ära kasutada.
Aga tegelikult võib öelda, et meil on kõik täitsa hästi ja suuremat stressi pole siiani olnud. Kuidas edasi läheb, näitab aeg ja loodetavasti jõuan ikka siia ka neid rõõme ja muresid jagama.
Postitust kirjutasin nii
XOXX

0 arvamust: