Day and night...

Nii palju siis vahepeal, et päevad on muutunud raskemaks ja ööd kergemaks. Peale esimeste ööde, kus oli iga paari tunni taga söötmist, muutus elu nii palju lihtsamaks, et esimesed kaks ööund olid 3-4 tunnised ja peale kella kolme öösel läks Liisul ikka iga kahe tunni tagant kõht tühjaks. Siis ikka togisin aeg-ajalt Rattahullu mähkmeid vahetama, et ise veel paar minutit suikuda saaks enne söötmist. Päeval oli ta kokku mõned tunnid üleval ja vahel magas ka isegi 4 tundi jutti.

Umbes kuu vanuselt hakkas Liisu öösiti pikemalt magama. Rutiin nägi välja selline, et umbes üheksa ajal õhtul toimus vannitamine, peale mida söömine ja umbes kümneks magas laps juba sügavat und. Seda und jätkus pea 7 tunniks, ehk poole viie ajal hakkas ta nihelema ja enam ei uinunud ja kell viis tavaliselt sõime. Peale seda oli umbes 2,5 tunni tagant kõht tühi. Aga see esimene pikk uni oli juba tõeline õnnistus. Esialgu oli endal harjumatu ja kippusin aeg-ajalt üles ärkama ja kella vaatama ja imestasin, et laps ikka magab. Aga olge mureta, magamisega harjub ruttu uuesti ära. Siin reisimiste ajal juhtus isegi nii, et Liisu sõi kaheksa ajal õhtul ja ärkas ikkagi 4-5 ajal hommikul alles.

Viimased kaks päeva on olnud koguni selline luksus, et kuni kella viieni hommikul on rutiin sama. Kuid enam ei nõua ta vastu hommikut paari tunni tagant süüa, vaid kui viie ajal sai söödud umbes pool kuus või kuus taas uinutud, siis ärkab Liisu alles kella kümne paiku. Praegu on kell pool üksteist ja laps ikka magab. Korra hakkas kella kaheksa paiku nihelema, keerasin tal teise külje ja magas edasi. Tõsine luksus. Ärkan ise kella üheksa paiku üles, saan endale ise hommikusööki teha ja seda ka süüa. Kuna Rattahull on taaskord komandeeringus, siis olen sellise unerežiimi üle täitsa õnnelik. 

See eest päeval Liisu enam nii palju magada ei taha. Pole ka vist imeks pandav kui ta öösel nii hästi magab. Päeval on ta juba rohkem üleval. Palavaga sööb umbes iga kahe tunni tagant. Peale söömist on kaks minutit silmad kinni ja siis on ta üleval. Hakkab ära kustuma enne järgmist söömist, kuid tühi kõht ei lase seda teha. Mõnel juhul on nii, et siis söödan ta ära ja siis ta uinub. Kuid ka siis on enamasti uni katkendlik ja üsna lühike. Muidugi ei saa veel üldistusi päris teha, sest oleme palju ringi rännanud ja linnas päeval käinud, mil laps autos või poes veeredes alati magab mingi aja, ehk korrapärasust ei olegi saanud olla. Praegu suuremaid sõitmisi ees ei paista olevat ja vaatame kuidas on. Tundub, et pean talle ikkagi mingit režiimi päeval hakkama harjutama, et mingid söömisvahed hoian üleval ja mingid siis magab. Kuid vahel ta lihtsalt kustub sülle ära ja teda siis vägisi üleval hoida tundub südametu. 

Tänu sellele tunnen praegu, et päeval ei saa väga ise midagi teha. Nõud on pesemata, puhas pesu kappi panemata, reisi asjad ikka lahti pakkimata!!! jnejne. Õhtul kümne-üheteist ajal teed midagi veidi, kuid endal kipub ka uni peale. Paar sõbrannat on mul kindla päevakava jälgijad ja lapsed on harjutatud nii, et punkt kella pealt käib söömine, magamine, üleval olemine ning mingi aja peale laps harjubki sellega ära ja jääbki täpselt see kell magama. Olevat hea ja kasulik, kuna lapsel on siis kindlustunne ja kui parajasti ei ole söömise või magamise aeg, siis on ta lihtsalt rahulikult üleval ja teab, kuna mis on. Enda elu pidavat ka kergemaks tegema, sest tead ka enda asju planeerida. Aga harjutamine pidi algul keeruline olema ja ise mõtlen ka, et kuidas ma näljasele lapsele süüa ei anna, kui kellaaeg veel ei luba. Liisu on veel tegelikult väike ka ja ei tea isegi mida ta kuna tahab, seega vaatan ja kaalun, kuidas parem oleks. Aga mingi korrapärasus peaks ikka olema, sest siis on tõesti lapsel ka kindlustunne, kui teatud asjad juhtuvad samal ajal. Näis, kuidas kujuneb, seni on nõud pesemata...

XOXX