This or that... ?

Lapsevanemana ja elus üldse tuleb tihtipeale ette igasuguseid dilemmasid. Üks tõsisem, mille üle viimasel ajal tihedamini tuleb pead murda, on seotud kakaga. Nimelt, kui su laps parasjagu sööb hoolega ja samal ajal teeb number kahte püksi (ja sa kuuled kui pikalt see purin käib ja hääle järgi võib aimata, et kraam on ilmselt päris vedel), siis milline variant valida?

A) Lased lapsel edasi süüa ja ootad veel õhukrooksu ka ära, et tal kindlasti kõht täis saaks ning pärast gaasivalud ei kimbutaks ega toitu tagasi ei viskaks.
B) Lõpetad kohe söötmise ja vahetad mähkmed ära, sest peagi võib see vedel kraam mähkme vahelt välja imbuma hakata ja muidugi ei ole beebi õrnale nahale ka hea kui see vänge kraam seal kaua on.

Mina valin tavaliselt variandi C ehk lasin lapsel ikkagi veidi edasi süüa, sest kui näljasel lapsel söök eest võtta, siis ta saab ikka vihaseks küll. Mõtlesin, et see mähe peab seda värki küll mõnda aega ja nii, kui tundus, et nälg sai enam vähem kustutaud, tõstsin lapse püsti ja krooks tuli üsna kiirelt ära. Üldjuhul siis last veel nii kohe pikali ei pane, sest siis ei saa gravitatsioon toidu kiiremale seedimisele kaasa aidata ning väärt kraam võib hoopis välja tulla. Kuid otsustasin selle riski võtta. Mähkimislauale jõudes sain tulemuseks enamvähem täis kõhuga lapse, kellel oli mähe väääääga kakat täis ning kuna sinna enam ei mahtunud, siis oli osa ka püksi valgunud ja ka ülesse poole pressinud ehk pool selga oli kakaga koos. Kogu selle solgutamise peale (riiete vahetus-pesemine-mähkmevahetus) viskas laps veel söögi ka puhaste riiete peale välja. Nii, et absoluutselt mitte win-win. Aga igal järgmisel korral teen ma lõpuks ikkagi samad valikud, lootuses, et äkki õnnestub paremini.

Vabandan, kui kellelgi seda lugedes nüüd söök söömata jäi või kogu jutt liialt avameelsena tundus, kuid just sellised probleemid käivad minu praeguse igapäeva elu juurde. Mis siin ikka ilustada.

XOXX