Liisu kakab enamasti nii, et tema järgi võib kella õigeks panna: peale lõunast õueund ning vahel ka öösel. Samamoodi oli täna öösel olnud, kuid minu üllatuseks oli ka hommikul ärgates kakapidu püksis. Hääküll. Käskijanna Liisu sõi peale mähkmevahetust kõhu täis. Jalutasin temaga veel toas natuke ringi ja panin lamamistooli, sest põrandale pannes keerab ta end kõhuli ning siis on hommikusöök mänguteki peal. Tegin endale hommikusöögi ning Reporteri kordust vaadates asusime sööma. Varsti kuulsin, kuidas Liisu midagi püksi puristas. Hetke pärast tuli veel üks väike purin. Mõtlesin, et ootan hetke veel, et ilmselt tuleb sinna veel midagi. Ajaviiteks tegin hommikuse feissbuk-geemail-delfi tiiru. Sõin putru ja jõin kohvi ja kui kõht täis, siis vaatasin, et võtan Liisu lamamistoolist välja. (Füsoterapeudid selliseid toole lapsele väga heaks ei pea ja kaua ei soovitata seal olla, kuid ilma selleta oleks ma ilmselt juba paar korda näljasurma surnud). Liisu tegi ülirõõmsat nägu, kui ma teda sülle hakkasin võtma. Aga nii, kui temast kinni võtsin, tundsin, kuidas tema selg ja tagumik olid täiesti märjad. Olin täiesti hämmingus, et mis värk on ja ütlesin, lubage tsiteerida, "Mida helvetti?!?!?!?!?". Siis meenus enne kuuldud kakapurin, millest oli juba parasjagu aega möödas ning kõik see vedel värk oli mähkme vahelt välja voolanud ja muuhulgas ka lamamistooli märjaks teinud. Nii ta selle jama sees istuski, ilma kordagi kaebamata. Juu vist oli mõnus ja soe. Oligi põhjust jälle meie ülihea uus pesumasin käima panna.
Selline ema siis, kes laseb lapsel kaka sees istuda, ise samal ajal kohvi juues arvutis istudes.
 |
| Pärast kakaintsidenti asjatas Liisu edasi. (Jap, meie TÜDRUK kannab SINIST ka...) |
0 arvamust:
Postita kommentaar