Vaatan siin blogides ja beebigruppides nunnusid beebipilte, kus beebi on teiste beebidega ja tädide ja onudega. Igakord kui meil on külas tädid või onud või vanaemad või käime kuskil põnevas kohas, siis läheb minul täiesti meelest ära, et mul on ka kaamera olemas ja võiks ilusaid pilte teha. See vist tuleb sellest, et mul ei ole kunagi fotokat olnud ja ei ole nagu seda harjumust, et kui näed, et "mõni hetk on vahel ilusam kui teine", siis võiks fotoka haarata ja selle jäädvustada. Nii siis ongi mul kaustade viisi pilte Liisust üksinda, millele võiks peaaegu igale ühele panna pealkirjaks "Liisu niisama nunnus outfitis", "Liisu niisama tsillimas", "Liisu mängimas". Siis veel on päris palju pilte Liisust tema issiga, sest kui ma neid nunnusid kahekesi näen, siis on küll fotokas meeles. Nunnusid pilte Liisu ja emmega ei ole, sest ei ole kedagi, kes mõtleks, et nii nunnu ja tahaks pilti teha. Ühesõnaga on selle jutu mõte see, et meie Liisu pilte vaadates jääb mulje, et tegemist on ühe üsna üksiku beebiga, kelle parimaks sõbraks on issi. Ja põhjus, miks ma seda juttu siin räägin, on see, et nädalavahetusel käis Liisul palju toredaid täidisid ja onusid külas ja oleks saanud mitu ilusat pilti teha aga fotokas ei tulnud ei emmele ega issile meelde.
0 arvamust:
Postita kommentaar