Páginas

See tehti ära...

Meie Liisu on nüüd sukeldunud nägu ees tahke toidu maailma. Esimesed ampsud kõrvitsat sai Liisu maitsta viie kuu ja kahe päeva vanuselt.

https://www.youtube.com/watch?v=Q1g707ezdy0

Tegi veidi imestunud nägu aga läks alla küll. Noh vähemalt midagigi.

See lisatoidu maailm on üks üsna keeruline värk. Igasugust kirjandust on nii palju ja kahjuks annavad need üsna erinevat infot. Kõige suuremad erinevused on just selles osas, et millist juurikat kui vanalt siis lapsele anda võib. Ühe kirjanduse järgi võib lillkapsast anda 4-kuusele lapsele, teise järgi 6-kuusele. Ühe järgi võib putrusid anda kohe, teise järgi alates kuuendast kuust. Katsu sa siis aru saada. Ja no nii päris huupi ka ei saa, et "ah ma ikka annan", kuna ei taha, et laps pärast vaevleks kõhuvalu või kõhukinnisuse käes. Eks lõpuks jälgin last ja toimin ikkagi sisetunde järgi aga no lihtsalt vahepeal tundub, et kõik see kirjandus ajab ühte noort ema veelgi rohkem segadusse.

Mõtlesin, et ootan lisatoidu andmisega kuuenda elukuuni, nagu üldine soovitus rinnapiima lapse puhul on. Jällegi kirjandus ja arvamused on nii vasturääkivad. Ühed ütlevad, et ei ole mitte midagi juurde vaja kuuenda elukuuni ja teised, et rauavarud hakkavad siis otsa saama nii, et varsti oleks vaja liha juurde aga enne kui saab liha anda, peab seedesüsteem harjuma juurikategagi. Beebigruppides on emmed jube agarad ja mõned andsid juba siis püreeampsusid, kui laps ei olnud veel neljakuunegi, mis on nagu kõige varasem daatum lisatoiduga alustamiseks. Mina kuskile ei kibelenud, sest ülimalt mugav on ju kui toit on nö omast käest võtta ja ei pea eraldi vaaritama, sest enda toitu sa ju nii väiksele lapsele ei anna. Liisu aga hakkas unedest varem ülesse ärkama, mis minu targa une raamatu järgi näitab, et laps on valmis lisatoitu saama. Ja nii siis saigi kõrvitsat vaaritatud ja ka sügavkülma tehtud, et seda hiljemgi hea võtta oleks.
               

Kaubanduses on õnneks aasta läbi juur-ja puuvilju saada nii, et püüan suures osas püreed ise valmistada. Ka valmispüreede riiulid on poodides pikad ja kirjusid purgikesi täis, kuid kui sealt koostisosi lugeda, siis on tihti nendesse lisatud suhkrut või muid maitseaineid, mida enamik kirjandust nii väiksele lapsele jälle ei soovita. Samuti on paljud püreed mitmest juur- või puuviljast tehtud, kuid esialgu peaks neid ühe kaupa tutvustama, et laps niigi võõraste maitsetega harjuks ning samuti on nii lihtsam tuvastada, mille vastu on allergia, kui seda peaks esinema. Eks näis kuidas selle vaaritamisega läheb ja võib-olla ühel päeval ei tundugi need suhkrud seal purgikestes nii hirmsad. Praegu vähemalt entusiasmi on ja "Beebitoitude kokaraamat" annab ka häid retsepte paljude erinevate püreede valmistamiseks.


Kuna lusikas tundub nii huvitava mänguasjana, siis tihti on rohkem sööki
igal pool mujal kui suus...

XOXX

0 arvamust: