Sellest pikast ajast, kui ma kirjutanud ei ole...

Kui Liisu oli ainult piimalaps ja sõi nelja tunni tagant, siis oli ikka hea. Aega oli nagu laialt käes. Nüüd on aga nii, et koguaeg käib mingi vaaritamine, püreestamine, siis Liisule lusika suhu meelitamine, siis topside pesemine ja keetmine, põllede pesemine, lapse suu ja käte pesemine jnejne. Kuna ma olen üsna uus selles asjas, siis vähemalt praegu tundub, et koguaeg käib mingi trall selle söögi ja söömise ümber. Ja tänu lapse söögiga mässamisele saan ise korralikult süüa alles Liisu lõunaune ajal, kuna praegu pole ma tükk aega kärutamas käinud. Kui nüüd tahaks veel kärutada ka, siis vist saan õhtul kell viis süüa. Vaene Rattahull peab ka tihtipeale koju jõudes alles süüa hakkama valmistama, mitte nagu varem, kus mul oli tavaliselt söök juba valmis tehtud.
Aga lisaks sellele toiduvärgile on ikka elu keerelnud igate pidi. Näiteks oli meil wc-s väike remont. Meil oli valmis ostetud uus pott. Kui juba poti vahetamiseks läks, siis oli vaja uus ilus põrand ka teha. Selleks, et aga ilus põrand saaks, tuli ükspäev põrand valada, teine päev plaatida ja kolmas päev vuukida. See tähendas seda, et kolm päeva meil wc-potti polnud. KOLM PÄEVA! Teistel kodustel oli hea, sest nemad käisid tööl ja said seal oma asju ajada, aga mina olen ju kõik päevad kodus. Ärge küsige kuidas me oma asjad aetud saime aga seda võin öelda, et käisime ikka väga tihti ostukeskustes, poodides, kohalikus tanklas ja kohalike sõbrannade juures.
Siis näiteks õnnestus mul saada mingisugune puusa-, liigese- või närvipõletik, siiani täpselt ei tea. Väljendus see selles, et parem puus, kann ja osa alaselga olid väga valusad. Kohe niimoodi, et paremale jalale toetuda ei saanud ja lonkasin üsna tugevalt ja kuidagi Liisutki oli raske sülle võtta. Hoolimata geelitamisest kestis see jama mitu päeva ja seetõttu ei saanud me kärutamas käia. Kui siis ühel päeval tundus, et täitsa hea on olla ja läksin kärutama, siis tundsin juba esimeste sammudega, et asi läheb jälle hullemaks. Nii siis lonkasin veel paar päeva ja siiani nagu annab veidi tunda vahepeal.
Siis oli mul kurk valus ja Liisu veidi nohises nii, et olime jälle kodused. Liisu magas siis rõdul, kui nina ei lurisenud.
Liisu on muidu tubli olnud. Ühel päeval hakkas Liisu "rääkima". Muidu ta nagu jauras ja lihtsalt häälitses, kuid nüüd on ta selgeks saanud mõned silbid. PAPAPAPA ja MAMAMAMA tuleb kõige paremini välja. Jutustamisega satub ta hoogu just söömise ajal nii, et püreed ja putru pritsib siis igale poole. Samuti oskab ta ka nüüd põrandal ennast kõhu pealt seljale lükata. Aga kõhutada meeldib talle ikka rohkem, nii et ta väga tihti ei näe vajadust ennast selili lükata. Ja kuidagi moodi punnitab ja keerutab ta end mööda põrandat edasi ka ja jõuab mati ühest otsas teise. Roomamiseks seda nimetada ei saa aga omad nipid tal on.
Siis näiteks käisime sõbrannal külas ja ühel päeval käis Liisu sõbranna meil külas ja lõpuks oli veel Vanaema sünna. Liisu on kõigi külalistega hästi läbi saanud. Veidi ehmatab, kui mõni laps teeb kisa, kuid emme süles harjub ja kui mõni beebi meil külas oli, hakkas ise neid nalja pärast kõva häälega hirmutama.
Ja isegi fotograafi juures jõudsime käia. Saime pildid juba kätte ka ja katsun üks päev siia ka selekteerida midagi. Sest, ega ilusamaid pilte vist muidu ei saa, kui ikka fotograafi juures.
Ja nii on nagu elu käib.

XOXX