Páginas

Teistmoodi imede öö...

Nädalavahetusel oli suur "ostupidu", kus erinevate suuremate ja väiksemate soodustuste pärast rahvas kokku jooksis ja end puruks maksis, sest kui on soodne, siis tuleb ju veel rohkem osta. Vanaemal oli vaba päev ja olime juba varem kokku leppinud, et läheme Rattahulluga isegi seda asja tsekkima. Viimased kolm aastat olen olnud nööri teises otsas, ehk rabanud samal ajal tööd ja möllu näinud teisest vaatevinklist. Juba terve nädal kuidagi väga ootasin seda poes käiku. Kuna vajan uusi talvesaapaid ning alati võib ju lapsele midagi osta, kui soodsalt saab, siis mõtlesin, et hea võimalus seda teha. Liisu läks kell 19 magama ja vaikselt hakkasime sättima. Olime täitsa teadlikud, et kella 20ks sinna minna ei ole kõige arukam, sest siis on rahvast kõige rohkem. Samas ei tahtnud ikkagi hilja peale ka jääda. Parkimisega olid kõik hädas aga õnneks teadsime majataguseid salakäike. Rahvast oli palju, kuid koridorides ikka kõndida sai. Käisime kõigepealt kingapoed läbi. No ei olnud normaalseid saapaid. Rahvast oli poodides omajagu ja kuskil riiulite vahel saabaste proovimine tüütas ruttu ära. Käisime ka tehnikapoodides, et äkki mõned jõulukingid ära osta. Erilist soodustust ei olnud nendes ja teenindajad ka olid kõik hõivatud koguaeg. Rattahull suundus Bauhofi ja mina titepoodidesse. Ühes titepoes olid küll vankrid soodsamalt ja mõni asi veel aga muidu tavahinnad. Teises oli kõik -20% aga kassa järjekorrad olid saali taha otsa välja, seega ei hakanud ma isegi sisse minema. Ka Rattahull naasis Bauhofist tühjade kätega. Lõpuks saime Rimist Liisule paar uut mänguasja, kus need olid -40%. Hüppasin ka mõnda riidepoodi sisse. Kõigis, kus oli mingi vähegi normaalne soodukas, olid nii proovikabiinide kui ka kassade järjekorrad ilmatu pikad. No tõesti ei tahtnud tervet õhtut erinevates sabades seistes veeta. Otsustasime kingapoodidesse ikkagi veelkord pilgu peale visata, kuid selleks ajaks oli juba palav ja nälg ja väsimus ja veel vähem viitsisin midagi proovida. Nii, et suundusime hoopis linna peale laiama, ehk kiirtoidu putkasse nälga kustutama. Kell oli juba kümme läbi ja uni kippus ka peale nii, et oligi meie linnatiiruga kõik. Igatahes tuleb sellisele ostuhullusele minna ainult siis, kui on midagi konkreetset eelnevalt välja vaadatud ja ära proovitud. Siis tasub küll seda head hinda jahtida. Aga muidu seal jantida küll ei viitsi. Kas ma olin pettunud? Sugugi mitte. Väga mõnus oli natuke juuksed ja nägu korda teha ja vahelduseks kahekesi melu sees ja linna peal käia. Aga koju jõudes musitasime oma nunnut tuduvat beebit ja läksime ise ka magama ära.

XOXX

0 arvamust: