(Winter) wonderland...

Oeh... jälle ei ole käsi tõusnud kirjutama. Toitude ja värkidega mässamine enam nii hull ei tundu. Täna hommikul tegin näiteks korraga endale ja abikaasale putru ja kohvi ja lapsele banaanipüreed. No problem. Multitasking level: pro. Liisu on proovinud igasuguseid juurikaid, millest kõige lemmikum on olnud lillkapsas. Esimene päev tehti küll lillkapsa peale nii haput nägu ja pressiti kõik suust välja, kuid peale seda on nokk lahti nagu linnul ja anna ainult juurde. Kaalikas, kartul, porgand, bataat on olnud so-so. Magusatest püreedest on Liisu proovinud pirni, ploomi ja banaani. Ploom näis kõige paremini peale minevat aga lillkapsast see ei ületanud. Pudru on ka Liisule rohkem meeldima hakanud. Ja toit läheb nüüd õnneks suures osas ikka suhu, sest Liisu on vist aru saanud, et suu peab lahti tegema ja toidu alla neelama.

Siis näiteks leidsin teiste emmede blogi kaudu ühe käsitöömeistri, kes õmbleb enamasti taaskasutusmeetodil väga vahvaid pükse beebidele ja lastele. Tellisin Liisule ka kaks paari.

Jube mõnusad sellised natuke kotikad haaremipüksid. Kõige parem on veel see, et neid saab kanda kahe suuruse jagu, sest algul saab kõhu- ja jalasoonikud tagasi keerata. Win-win. Need on isegi nii nunnud, et emme ei raatsinud neid kodus lapsele jalga panna. Kuid palju neid külaskäimisi ikka on, tuleb ikka kodus ka ilus olla.

Liisu on nii emme kui issi töö juurest saanud oma esimesed kommipakid. Ühtegi kommi ta kahjuks maitsta ei saa, kuid karpi uudistada ja paberit natuke lutsida lubas emme küll.

Taastusravi arsti juures käisime ka jälle. Liisu sai ainult ohtralt kiidusõnu. Väga ilusti pöörleb ümber oma keskpunkti, keerab ilusti kõhule ja seljale, mõlemad keha pooled on võrdsed, pingeid ei ole ja sirutus on "viis pluss". Arstitädi ütles isegi, et Liisu võiks kuskil beebikoolis näidiseks olla, kuna teeb kõiki asju nii ilusti. Jaanuari lõpus kutsus ta meid jälle tagasi. No ega ma ei protesti ka. Hea on saada kinnitust, et kõik on hästi ja ka nõuandeid, kuidas ise lapse arengule kaasa aidata.

Aga üleüldiselt on viimased päevad raskemad olnud. Liisu on päeval üsna viril olnud ja ka öösel ärkab ühe korra asemel kaks või kolm või isegi neli. Mõtlesin, et jama lugu küll, mul vaja nädalavahetusel käia firma jõulupeol. Aga Liisu, kuulekas laps, magas tollel õhtul väga ilusti kordagi ärkamata ja issil mingit vaeva ei olnud. Muidu aga täitsa kukalt ajas kratsima, et mis nüüd lahti on Liisuga. Kahtlustame hambaid, kuna ilastamine on jälle meeletult suureks läinud ja igemed tunduvad veidi paistes. Natuke on vist lisatoit ka süüdi, sest mõnda juurikat on raskem seedida olnud ja siis on Liisu pidanud number kaks häda kõvasti punnitama. Kolmas variant on veel wonder week ehk maailma mõtestamise nädal, mis ka ajaliselt klapib praegu. No ei tea. Täna jälle oli Liisu peaaegu tema ise nii, et loodan, et misiganes teda vaevamas on, läheb ruttu mööda. 

Aga nalja saab meil ikkagi temaga ja siis on kõik virin unustatud...

XOXX