Täna on see üks päev aastas, mil saan tähistada oma sündimise päeva. Minu sünnipäeva öö möödus külma ja kuuma hoogude vaheldumisega, kõige hullema kurgu tursega, mis mul on olnud ja üleüldse ühe rahutu ööga. Hommikul ärgates oli pea nii raske ja valus, liigesed valutasid ja püsti seismine tundus võimatuna. Terve öö oli Rattahull mulle öelnud, et sa oled nii kuum üleni ja hommikul, nagu arvata võis, näitas kraadiklaas palavikku ning võtsin kaks paratsetamooli sisse. Söötsin Liisu ära ja edasi tegeles temaga Rattahull, nii et sain veel magada. Peale seda ärkasin juba hoopis paremas seisus. Rattahull ja Liisu lebasid elutoa põrandal ja eilsest musti nõusid täis sünnipäevalauast ei olnud enam jälgegi. Päeval oli küll olemine mõne võrra parem, sest magasin jälle vahepeal aga kardan, et õhtul ja öösel kõik asjad jälle võimenduvad.
Kuigi tänane päev on tervisliku seisundi tõttu olnud pigem keskpärane, siis terve see aasta on olnud imeline. Olen alati pidanud 27 heaks numbriks. Kuidagi on häid seoseid selle numbriga. Ja nii on minu 27. eluaasta olnud igati huvitav ja pöördelisi momente täis. Kui mainida vaid mõnda, siis näiteks sai minust abielunaine ja sündis meie imearmas tütar, kuid lisaks oli veel palju toredaid seiklusi. Kuna tunnen jälle, kuidas palavik tõusma hakkab, siis minust täna suuremat kirjutajat ei ole. Kuid kokkuvõtvalt võib öelda, et on olnud üks hea aasta. Mõned soovid on veel täitumata, kuid usun, et mul on neid häid aastaid veel nii mõnigi ees. Ja kuidas saakski mitte olla, kui mul on armastav abikaasa, ülimalt vahva tütar, hooliv perekond ja maailma parimad sõbrad. Nii, et jääb vaid oodata, mis tulevik toob.
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar