Noh. Tulen mina siis täna raamatukokku. Nagu tavaliselt, on kell 1 päeval juba liiga hilja tulla ning kõik pistikuga kohad (jah KÕIK pistikuga kohad mitte kõik NORMAALSED pistikuga kohad) on juba hõivatud. Kuna mu arvuti aku peab mõned tunnid ikka vastu, siis pole hullu ja seadsin end sisse niisama ühe laua taha. Täiesti ebapopulaarses kohas, kus pole pistikuid ega midagi aga mulle tundus suht normaalne koht. Võtsin saapad jalast, panin oma valgetes sokkides jalakesed kõrvaltoolile ja seadsin end mõnusalt sisse. Läks mööda mingi maksimum 10 minutit, kui tuleb üks neiu. Istub kõrvallauda põhimõtteliselt mu kõrvale. Okei, las ta olla, ega ma inimesi päris ei vihka ka. Läheb veel veits mööda ja tuleb tema sõbranna. Tuleb mingi praega! Ma saan aru küll, et võtad õppimise juurde mingi šokolaadi või müslibatooni või äärmisel juhul banaani või jogurti. Aga konkreetselt vedada kuskile raamatukokku riiulite vahele mingi kartuli või mis iganes praad ja siin seda sööma hakata!?! For fakk seikk noh. Selle jaoks on tehtud eraldi kohad. Söögituba lugejatele, kus sa võid kahe suu poolega matsutada. Või mine sööma vahepeal siis kuskile! Muidugi läks söögi kõrvale kohe ka mula lahti. Küll nagu sosistades aga mitte just eriti vaikselt. Ja mulisevad ja naeravad ja mulisevad ja itsitavad. Krrt selle jaoks on ka kohad tehtud raamatukogus, ehk siis grupitöö lauad, mis on sellises kohas, kus rääkimine ei häiri neid, kes tahavad vaikuses töötada. Ja uskuge mind nad ei mulisend üldsegi õppimisest. Kas neil endal ei ole nagu üldse häbi? Minul on ette manatud tõsine õppija nägu: raamatud ja paberid ees ja kõik puha ja nendel on täiesti savi, kas ma tahan süveneda või õppida või midagi sellist. Ja nüüd ma olengi täiesti häiritud ja kuri ja pakin oma asjad kokku ja lähen kuskile mujale! Aga õppimistuju on küll rikutud praegu!
XOXX
erikuradi lähedased oleme vist
4 päeva tagasi
0 arvamust:
Postita kommentaar