Kaptenid ja Võrgutajad...

Pfffhhh... Kohe nagu üldse pole seda kirjutamise aega. Mu elu on üsnagi kiireks läinud. Või noh, eks ma olen ta ise kiireks elanud. Praegu ka jõudsin alles suts aega tagasi kodu.
Laupäeval korraldas Sõdurpoiss saunaõhtu kohustusliku ajateenistuse lõppemise puhul. Seoses sellega ma mõtlen, et oleks talle vist nüüd uut aliast vaja. Kellel sähvatab, andke teada. Saunaõhtu toimus Tartu Hotellis. Peen värk eksole. Seltskond oli päris suur ja nägi jälle inimesi, keda nii tihti ei näe, kui võiks. Sõime, jõime, enamus käis saunas ja mängisime wiid terve õhtu. Sport ja meelelahutus üheskoos. Üheteistkümne ajal panime seal pillid kotti (loe: tühja taara prügikasti) ja tulime linna peale laiama. Selleks ajaks olin mina küll juba suht shvipsine. Teised ka ilmselt. Tundsin ennast täitsa nagu mingi purjus Soome turistina. Kõndisime linna peal, tegime palju pilte ja võib-olla ka sutsu räuskasime. Marsruut oli Tartu Hotell-Raekoja plats-Nott-Pirogov-Ristiisa pubi-Tartu Hotell. Oli vist nii. Kindel pole. Ristiisas istusime lõpuks ikka päris kaua. Sõime ja jõime veel. Me Pangapreiliga võtsime päris mitu Vürtsikat Kuldset Kaptenit (ehk parim rumm ever). Kõige kirgi kütvamaks jututeemaks oli pensionifond. Kas see LHV on ikka nii hea ja miks äkki ikka ei ole jnejne. Asjakohased teemad. Kui lõpuks kõik olulisemad teemad ammendatud said ja kellaaeg juba üsna hiline oli, jalutasime veel hotellini ja sealt läksime laiali. Mina, Pangapreili ja Mesinikuhärra tulime ühte suunda. Mesinikuhärra rääkis oma uuest koduloomast Juliusest. Ja kiire otsus tuli, et sõidame hoopis tema juurde. Julius oli küll ülinunnu: peopesa suurune oranzi-valge triibuline kiisupoja, kes ei osanud veel õieti mjäugudagi. Silitasime ja nunnutasime teda päris kaua. Õnneks sellega lugesime ikka õhtu lõpetatuks ja me Pangapreiliga hakkasime mu poole tulema. Tänu minu kangekaelsusele ja kehvale mälule, mis väitis, et "siit on niiiiiii lühike maa minna minu juurde, mingi 20 mintsaga olema kohal!", läksime me jala metsade vahelt kruusa teed pidi. Niiiiii lühike maa sai meil kõmbitud 45-50 mintsaga. Tee peal sõitsid vahest mingid jorrid ka mööda. Ühed kihutasid mingi Opeliga vist mööda (mingi sõidukiga, mis ei olnud igatahes arvestatav auto), pidurdasid vilinal, tagurdasid 110ga meieni ja siis kerisid akna enda arust shefi liigutusega alla: "Njjeiud, kus te lähete? Me viime teid ära. Kus te lähete?". Ma ütlesin, et koju ja kõndisime tuima näoga edasi. Poisid olid korra löödud, et me nende vastupandamatule sarmile suutsime vastu panna, siis toibusid ja panid gaasi jälle põhja. Ühesõnaga saime omal jalal kodu. Teekond oli muidu meeldiv ja mõnus hommikupäikeses, aint, et võib-olla oleks tulnud arvestada sellega, et oli hommik ja joogine ja väsinud ja jalad pole ka enam teab mis esimeses nooruses ja oleks võib-olla olnud mõistlikum takso võtta. No see selleks, kohale me jõudsime.
Järgmine hommik ülesse, veits pea selginemist, ja linna. Vennakese laste sünnipäevad suure fahmiiliga, palju liha, kooki ja muud head. Õhtul sai aeda värvitud ja täna terve päev ka. Nüüd on mul kätel ja jalgadel valged ebamäärase kujuga "tatood". Fingers crossed, et need esmaspäevaks maha kuluks, muidu olen küll pidulikul aktusel veidi liiga üle kaunistatud.
Homme/ülehomme (14-15) peaks veits korraldusliku poolega tegelema ja asju ajama. Juuksur, õmbleja, tervisetõend, kangapood ja veel ilmselt sada asja. Veel ei ole kinni võtnud, et millisest otsast alustama peaks.
Kolmapäeval (15) tööl oma koduklubis.
Neljapäeval (16) juba Järvakandi, kus olen pühapäevani (19). Rabarock. Mis seal saama hakkab ja kuidas asjad kujunevad, seda ma hetkel üldse ei tea. Ilmselt tulevad sealt ka mõned värvikad elamused.
Esmaspäeval (20) saan koolist eksmatti õppekava täitumise tõttu ja omistatakse mulle bakalaureuse kraad. Seda peaks ka kuidagi tähistama.
Teisipäeval (21) teen superstaaride tuuril laulukal tähtsat nägu jälle.
Kolmapäeval (22) ilmselt saan suts puhata, kuid tõenäoliselt pesen riideid ja pakin asju.
Neljapäeval (23) stardime oma parima seltskonnaga Hiiumaale. Seal ootab ees neli mõnusat päeva. Tagasi siis alles pühapäeval (26).
Ja siis tõenäoliselt, kui saaks, oleks juba mingi 28 start Soome aga mõnede asjaolude tõttu lükkub see ilmselt ajavahemikku 1-4 juuli.
Nii, et väga palju nagu vaba aega pole. Hea, et siianigi väheke puhata ja lebotada ja päevitada ja tsillida sai. Aga elu ongi elamiseks. Ja nii kaua, kui kõik on enamvähem hästi, ei tasu väga nuriseda. Elu on lill tsill!

XOXX