It's not over until it's over...

Liisu sai nädal aega antibiotse, et kõrvapõletikku ravida. Eriti hea meelega ei tahtnud ta neid võtta ei lusikast ega süstlast ja iga kord oli suht võitlus, et kõik lapsele sisse saada. Tundsin suurt kergendust kui kuur läbi sai, et enam pole sellega mässamist. Kuid enne veel, kui see läbi sai, hakkas Liisu öösiti köhima. Vastu hommikut tulid sellised kuiva köha hood tal peale. Ülesse ta õnneks sellee peale ei ärganud ja magas ilusti terve öö. Eile öösel köhis ta aga praktiliselt terve öö. Olin mures ja helistasin perearstile. Esmaspäevase visiidi asemel kutsus ta meid hoopis siis täna, et asi üle vaadata. Lisaks tõusis eile õhtul Liisul jälle üsna kõrge palavik, mis paratsetamooliga õnneks alla läks ja öö möödus rahulikult. Nii, et kohe kindlasti tahtsin ma arsti juurde. Kurk on korras ja kopsud ka täiesti korras. Aaaaga kõrvad pole oluliselt paremaks muutunud, hoolimata nädalasest antibiootikumi kuurist. Sellel hetkel tahtsin küll käed lihtsalt pettumusest rippu lasta ja küsida, et mismõttes??? Arst helistas läbi kõik Tartu riiklikud- ja eraarstid, et saada kõrva-nina-kurgu arsti juurde täna. Ühtegi vaba aega ei olnud või siis mõnes kohas ei tee need arsti üldse reedeti tööd. Päris mugav pikk nädalavahetus neil. Saime aja alles kolmapäevaks Elitesse. Perearst kirjutas meile uued antibiotsid, mida õnneks tuleb võtta vaid kaks korda päevas, nii et veidikenegi vähem mässamist. Esmaspäeval lähme tema juurde tagasi, et näha kas seis on vähegi paranenud ja kolmapäeval siis eriala arsti juurde. Vereproov võeti ka täna jälle, aga selle vastuse saab umbes tunni pärast.
Eile õhtul, kui Liisu eriti süüa ei tahtnud ja oli viril ja jube varakult tahtis magama ja oli selge, et tal palavik tõuseb, siis tahtis ka mul vaikselt juba ahastus peale tulla. Me just olime/oleme kõrvapõletikus, millega ka algul oli palavik ja kui antibiotsid peale said, oli Liisu kohe tema ise jälle. Terve nädal oli ta täiesti okei ja rõõmus laps ja magas ilusti. Me ei ole käinud väljas jalutamas, ega vannitanud teda, ainult korra käisime teda autoga sõidutamas meie uude koju. Ja ikkagi pole ta kõrvad paranenud ning lisaks on ta võib-olla saanud uue viiruse siis peale. Noh, Rattahullul oli ka siin mõni päev kurk veidi valus nii, et kas tõesti siis selle pisikukese korjas Liisu üles? Hakkab juba tunduma, et lapsel on midagi tõsisemat viga või tõesti immuunsussüsteem nii nõrk... Aaaaah, apppiii! Ja nii kahju on lapsest, et ta peab päevad läbi toas olema ja temaga kuskil käia ei saa. Nädalavahetuseks plaanitud Maamess ja Jussi sünnipäev jäävad ära ja kindlasti jääb ära meie järgmise nädala pealinnas resideerumise plaan. Rattahull läheb koolitusele nädalaks ja plaanisime kogu perega minna, et sealsed sõbrannad, sõbrad kõik läbi käia, aga no kus sa sellega. Ja mina siis olen haige lapsega nädal aega üksi kodus ja jooksen mööda arste. Noh, tegelikult, kui Liisul asi hullemaks ei lähe ja ta on enam-vähem tema ise, siis see asi nii hull ei ole. Millal tuleb see päev, kui Liisu saab terveks...?

XOXX