Seekord hoopis niimoodi...

Palavikuga on nüüd nii, et teisel päeval oli täitsa okei ja päeval praktiliselt palavik ei tõusnudki. Küll aga öösel oli Liisu kuum ja hoolimata manustatud palaviku alandajast oli kolmanda päeva hommikuks palavik 38.2 C. Hoolimata palavikust oli Liisu maganud terve öö ärkamata. Terve kolmanda päeva oli Liisu palavikus, loid ja suures osas sülelaps. Palavik läks küll alandades alla poole, kuid täielikult ei kadunud ning õhtuks tõusis 39ni. Sai jälle paratsetamooli antud ning öö möödus üllatuseks rahulikult ning ilma palavikuta. Neljandal päeval, ehk täna, saime arsti juurde. Selgus, et nädal tagasi olnud nohu oli löönud kõrvadesse ning Liisul üks kõrv põletikus ja teises mädavill. Kõrvapõletik pole titadel haruldus aga jällegi mõtlen, et no kuidas nii. Aga no ega ei teadnud ju, et nohu niimoodi veel kurja teeb. Nüüd saab Liisu nädal aega antibiootikume ja peame siis uuesti ennast näitama minema. Liisu uriiniproov oli korras, vereproov näitas kerget põletikku. Aa ja muidugi juhtus täna hommikuse uriiniprooviga nii, et enamus imendus diivanipadja sisse ja emme pükstesse ja arstile saime viia vaid 10 ml. Mul jäi vist mainimata, et kui viimati 9-kuuselt arsti juures tehnoülevaatusel käisime, siis oli tagasi jälle see sama Liisu, kes arsti juures paaniliselt nuttis. Tundub, et Liisu arvates on maailma kõige hullemad asjad kaalule ja mõõtmislehele asetamine, sest täna vaadati tal mingi koonuse ja lambiga mõlemat kõrva, puupulgaga kurku, kuulati kopse eest ja tagant ning pigistati sõrmest kahe pika toru jagu verd välja ja Liisu ei kurtnud kordagi ega teinud kisa piiksugi, vaid tsillis niisama.
Nii me siis istume nende ilusate ilmadega toas. Kui Liisul on raskem palaviku päev ja ta on viril ja lepib vaid süles olemisega, ei taha hästi süüa, juua ega magada, siis on need päevad endalegi üsna kurnavad. Õhtuks olen korralikult väsinud, kuid siis ootab kraanikausis nõude virn, mis päevaga on kogunenud ja mida pole sülelapsega saanud ära pesta. Õnneks on mul mu Rattahull, kes näeb, kuidas ma kell üheksa õhtul diivanil lihtsalt tukkuma jään ja peseb ise nõud ära. Lõpuks kolin voodisse ringi ja hommikul (loodetavasti mitte öösel) hakkab kõik jälle peale. Samas kui Liisul on parem olla, siis on ta nagu täitsa tema ise, rõõmus ja toimekas ja nii olen ise ka kohe rõõmsam ja energilisem.
Loodame, et siis antibiootikumid aitavad ilusti. Nende manustamine saab ka huvitav olema, sest seda peab tegema kolm korda päevas kaheksa tunniste vahedega. See tähendab, et laps peaks magama kaheksa tundi ja siis saaks manustada seda päeval kolm korda nii pika vahega. Minu laps magab öösel 11-12 tundi. Une pealt rohtu suhu ei pane, sest soovitav on rohtu anda peale söömist, võivat muidu iiveldama ajada. Aga no öösel lapsele ekstra süüa ka ei hakka andma. Pean vist lihtsalt natukene vahesid vähendama ja arsti jutust sain aru, et veidike võibki, kuigi apteeker ütles küll väga rangelt, et kaheksa tunnised vahed. Praegu meenus mulle näiteks, et kui ma raseduse ajal haiglas olin ja antibiootikume sain iga kuue tunni tagant, siis käidi küll mulle täpselt öösel kell 12 ja hommikul kell 6 süstlaga kanüüli torkimas. Aga perearst ütles, et pole vaja öösel last segama hakata. Vannitada last ei saa ja välja kärutama ka mitte. Kuigi arst ütles, et kui ikka palavikku pole kaks päeva olnud, siis võib juba välja ka minna. Ei jõua ära oodata, millal saame ilusaid kevadilmu nautima minna.
Püsige terved!

Tõbine aga heatujuline Liisu

XOXX