5.juuli - 7.juuli

Kirjutada on jäänud kolmest päevast.

5.juulil läks Mikk kaitseväkke. Ta pidi kohal olema kell 10.00. Jõudsime kohale umbes 9.40 ja siis pidime lihtsalt ootama. Õhus oli tunda pinget. Täitsa kurb oli kõiki neid noori mehi seal vaadata, kuid mis teha. Vähemalt olid seal tublid mehed, mitte mingid nihverdised, kes omale igasuguseid vigastusi külge üritavad pookida. Mõned minutid peale 10t kutsuti kõik ühte majja ja räägiti nendega seal midagi. Seejärel suundus ta bussi poole ja pani oma kompsud bussi peale. Saabus kõige raskem osa - tuli endale väga kallile inimesele nägemist öelda. Te ei kujuta ette kui raske see oli. Siis lasti kõik ükshaaval bussi peale, bussiuksed sulgusid ja ta sõitiski ära. Oeh..mul lähevad seda kirjutadeski silmad märjaks..

See päev ei olnudki tahtmist midagi eriti teha. Õhtul hakkasin blogisse esimest sissekannet tegema, siis vaatasin telekast uudiseid kaitseväe kohta. Kusjuures ETV oli Toomasega intervjuu teinud, nii et sai ikka kedagi tuttavat ka nähtud. Positiivne selle päeva juures oli 1 kaart, mis tuli kaugelt-kaugelt maalt. Väga vinge!

6.juulil hakkas meil kauaoodatud vannitoa remont. Esimene remondipäev oli väga edukas – kõik sai välja lõhutud, rämps minema viidud ja praktiliselt kõik uued esemed ja vajalikud materjalid ostetud. Nii tore, et väljas praegu nii kuum on, sest pesemisvõimaluseks on meil vaid köögis olev kraanikauss. Ega ma muud midagi eriti ei teinudki too päev, sest olen hetkel kohustustest prii. Randa ei saa ma endiselt veel minna, nii et tuli kodus passida.
Õhtul helistas mulle Mikk. Oi kui hea meel mul oli. Ta sai vabal ajal helistada ja rääkida üle kümne minuti. Siis hakkas lähenema AK aeg ja ta pidi lõpetama. Ta on tagala kompaniis. Esimene päev oli sisseelamiseks olnud. Teisel päeval pidi ta juba 5.55 ärkama ja päeval harjutas ta voodi tegemist ning aja peale riidesse panemist. Ilmselt tegi ta midagi veel, aga see on lühike kokkuvõte.

7.juuli oli ka mõnus lebopäev. Päeval läksime emaga linna ja kuna kuumus tahtis meid tappa, siis tahtsin väga ujuma minna. Alguses tahtis ema ujumisest kõrvale hiilida, kuid ta ei pääsenud sellest. Helistasin Priidule, kes meie ujumisasjad kodust võttis, korjas meid auto peale ja siis läksime Emajõkke ujuma. See oli nii mõnus, eriti arvestades asjaolu, et kodus me pesemas käia ei saa.

Viimased päevad ja ilmselt ka mõned järgnevad päevad ei ole just eriti sisutihedad. Kuid sellele vaatamata hoian ma teid asjadega kursis :)

Lilian