Maasikas seene all ja tellingutega kirsi all

Niinii... kiire raport jälle minu vahepealsetest tegemistest.
Laupäeval oli siis see päev kui me Maarjaga Maasikas käisime. Kõigepealt läksin Manni juurde ja tegime ühise meikimis-sessiooni koos väikse sinebrychoffiga. Kuna meil oli säästupidu, siis hiljem võtsime mu vanu jäänukeid, istusime lahtiste akende all ja kuulasime mussi (sealhulgas ka megahitte Mari-Liis Aasmäe repertuaarist:)). Umbes 23.30 paiku hakkasime juba Maasikasse minema, sest sealne list kehtib ainult kaheteistkümneni. Meeleolud olid juba ülevad. Aga eelkõige oli kõige mõnusam minu meelest see, et nii hilja öösel sai lühikeste varukatega välja minna ja õhk oli nii mõnus. Maasika juures erlist järjekorda ei olnud ja läksime naeratasime kassatädidele, et me oleme listis. Leiti meie nimed sealt üles ja öeldi, et kaks pileti teeb siis 100 krooni. Tegemist oli mingi 50%ale listiga ehk siis muidu oli pilet 100 ja meile siis 50. Aga no parem ikka kui 100 ja maksime ära. Turvamees küsis veel Manni dokumenti (minult isegi mitte, mis tähendab ilmeslt, et ma olen vanaks jäänud) ja astusime sisse. Rahvast oli üsna vähe. Paheline Mann tahtis suitsu teha ja läksime istusime suitsuruumi suurte seente alla. Kaua ei saanudki istuda, kui mingid poissmeeste õhtulised meie seene alla tulid. Ajasid mingit juttu ja uurisid, kas me oleme Tartust ja mingit sellist. Tegime paar tantsu ka nendega. Muusika oli küll Maasikas niiiiii retro, et ma ei osanud nagu tantsidagi (kuigi mulle muidu retro meeldib). Rahvast oli vahepeal päris palju tulnud aga kõik tundusid perverdid ja imelikud nii, et otsustasime ikka CT-sse minna. Kuna Mann oli jalga pannud mingid killer-heelsid, siis läbis tema selle tee paljajalu. Rahvast oli linna peal palju ja Raekoja platsis hüppasid meile uued poissmeeste õhtulised juurde. Tuli välja, et sellel õhtul oli 4 poissmeesteõhtu seltskonda linna peal. See seltskond otsustas meid CT-sse saata, kuna olid ise ka sinna minemas. Umbes kella üheks jõudsimegi kohale. Sees ootasid meid veel ühed poissmehed (või siis oli see selle sama seltskonna teine pool?) ja pidime kohe paar ülesannet tegema. Võtsime peigmehega napsu ja tegime põsemusi, kirjutasime midagi ta kõhule ja seljale ja hiljem sai ka tants kahe neiuga linnukese kirja. Mingi aeg tuli poissmeeste kambast üks tüüp muga rääkima väga sõbralikult (täpselt ei mäleta millest). Ja mul võttis üsna kaua aega, enne kui ma ära tabasin, et see on Eveli sõber Reims, keda ma olen Eveli juures korduvalt näinud. Aga siis ei saanud ma algul ikka üldse aru, kes ta on. Pärast ikka taipasin ja rääkisime veel Hawaiist ja blogist vist ja millestki veel. Kuna sees oli nii palav, läksime välja ja rääkisime ukse peal oma turvadega. Mann oli küll kluppi minnes kingad jalga jälle pannud aga kuna ta enam nendega vastu ei pidanud, siis tahtis muga vahetust teha, sest mul olid madalad kingad. (Ja juhtumisi on meil ka sama jalanumber). Mõeldud-tehtud ja siis käisin mina nende killer-kontsadega ringi ja olin ilmselt pooltest meestest pikem. CT-s oli odavate shottide pidu ja otsustasime ka mõnda maitsta. "Bitchi Pitsid" olid suht okeid aga eriti maitsvad olid "Liksi Laksid". Tegime veel tantsu Manniga ja mingite tüüpidega aga enamus ajast jutustasime töökaaslastega. Vahepeal käisime Yamyamis kanavräppi söömas ja peale seda otsustasime koju ära minna. Esimese pargipingi juures oli meil juba peatus, sest siis ei suutnud mina enam kõndida nende kingadega. Tegime jälle vahetust, istusime veidi ja siis kõndisime üksteise najal edasi. Vaesed Manni jalad ei pidanud ikka vastu ja ta otsustas palja jalu koju minna ikkagi. Järgmine peatus oli meil raekoja platsis Kapriisis (nii hea, et seal ööseks pinke kokku ei pandud) ja tegime väikse puhkepausi ja nautisime päiksetõusu. Üle kivide ja kändude jõudsime lõpuks koju ja mingi neli läbi läksime magama ära. Hommikul äratas mind see, et tänaval sõitsid mööda mingid eriti kõvasti põrisevad mootorrattad ja kolisevad kastiautod ja ka mitte väga meeldiv peavalu. Õnneks see möödus peagi. Õhtu möödus koduselt.
Teisipäeval läksime emaga venna juurde kirsse korjama. Kuna kirsse niisama kätte ei saanud, siis panime puude alla vanad enda tehtud tellingud, mis veel ehitusest kuuris seisid ja nii me vennaga seal maa ja taeva vahel turnisime ja kinni oli hoida vaid väga nõrkadest kirsiokstest. Aga saak oli hea ja täna peaks mu ema moosi keetma hakkama. Peale kirsside korjamist sõitsime emaga Põlvasse sugulastele külla. Bussi peale jõudsime nibin nabin. Vot see bussisõit oli tõeliselt jube. Väljas oli 32 kraadi sooja ja bussis ilmselt sama palju aint selle vahega, et seal polnud üldse õhku. Mingit konditsioneeri ilmselt polnud. Buss oli väga täis ka veel pealekauba. Mingi aeg õnnestus isegi magama jääda ja siis tundus, et jõudsime üsna ruttu kohale. Põlvas tsillisime väljas ja õnneks umbes 12 ajal õhtul läks õhk ka jahedamaks. Hommikul sõitsime Kiidjärve äärde randa. Päevitasime natuke aga kõige mõnusam oli ujumine. Vesi oli väga mõnus soe ja olekski tahtnud aint seal olla. Peale veest välja tulemist hakkasid kohe parmud ründama. Vehkisin küll kätega igatpidi aga kaks parmu hammsutasid must ikka parajad tükid välja nii, et pool jalga läks punaseks enamvähem. Peale lõunat tulime koju ära (juba palju mõnusama bussiga, kus nägin isegi ühte hästi vana tuttavat lambist). Ja nüüd sätin tööle minema.
Pidage kõik selles kuumuses vastu:)

XOXO
Merka

P.S. Homme tuleb Hiiumaa vol 4.