Nii..jõudsin ka lõpuks oma esimese postituseni. Aeg on nii kiirelt lennanud ja kogu aeg on nii palju tegemist olnud. Üritan nüüd tasapisi kõik oma tegevused Teieni tuua. Kahjuks pean Hiiumaa järjejuttude vahele kirjutama, aga vast pole hullu.
Hakkan nädalate kaupa teid oma tegemistega tagantjärgi kurssi viima. Vanu asju pole võib-olla küll nii huvitav lugeda, aga ma teen lühidalt :P
Esimene nädal: 8.juuni - 13.juuni
Alustan kohe täitsa algusest ehk päevast mil Eveli ja Mannu teisele poole maakera lendasid.
8. juuni oli äärmiselt emotsionaalne päev. Vähe sellest, et minu kaks ülihead sõbrannat minema lendasid, pidin hüvasti jätma oma kauaaegse lemmiku karvakera Tipikesega. Loomaarst tuli kell 3 koju ja ja tegi vastavad protseduurid. Päev ja õhtu möödusid võrdlemisi kurvalt ja kui Liisa ka veel uudist kuulis, siis jäi minu ülesandeks teda lohutada.
Järgmine päev millest pikemalt kirjutada on 12.juuni. Vahepealsed päevad möödusid niisama tsillides ja tööl käies. 11.juuni asusime (mina, ema ja Miku ema) Tallinna poole teele, et juba järgmisel päeval Helsingi poodidest mulle lõpukleiti otsida/osta. Sõit Tallinnasse oli väga pingeline, kuna vihma sadas nagu oavarrest ja olin juba peaaegu teepervel peatumas, et kellegi elu ohtu ei satuks. Siiski minu kogemuste juures sain oma kompanjoonid ilusti Tallinnasse toimetatud. Õhtul käisime veel tädil külas ja siis läksime magama. Ei saa ka Liisa "külalislahkust" mainimata jätta. Nimelt magasin ma Liisa kõrval ja järsku keset ööd hakkas ta mul patja pea alt ära kiskuma. Ärkasin ülesse ja küsisin: "Mida Sa teed?". Selle peale loobus ta mu padja kiskumisest, keeras teise külje ja kihistas naerda. No täitsa ulme ikka. Hommikul asja uurides väitis ta, et olevat unes mingit silti kakkunud kuskilt. Ei teagi kohe, kas uskuda seda juttu või mitte.
12.juunil kell 8 asusime (mina, Liisa, ema, tädi, Miku ema, Kairi ja Silvester) laevaga Helsingi poole seilama. Meri oli võrdlemisi rahulik ja laev ei kõikunud praktiliselt üldse. Laeval sai ka tegevusplaan paika pandud. Kahjuks ootas meid Helsingis halb üllatus - vihma tibutas ja tuul puhkus nii kõveasti, et kergemad meist e. Liisa oleks minema võinud lennata. Ent see ei takistanud meid ja me suundusime raudteejaama, et osta sõidupilet. Ostsime ühistranspordi päevapileti ja asusime metrooga Ida-keskuse poole teele. Minu lõpukleidi otsingu löögirühm asus usinalt kleiti otsima. Kui möödnud oli 3 tundi, olin ma proovinud umbes 5 kleiti, kuid ükski neist ei vastanud minu ootustele. Pärast väikest kehakinnitust, otsustasime otsinguid jätkata ja õnneks astusime sisse täpselt vajalikku poodi. Ma ei uskunud oma silmi kui ma sinna poodi olin jõudnud. See oli nagu kleitide para
diis. Niiii
i palju ilusaid ja pidulikke kleite. Kohe läks actioniks ja kõik hakkasid ringi sahmima ja kleite otsima. Minu õnneks leidsime sealt ka sobiliku kleidi, nii et minu jaoks oli see reis oma eesmärgi täitnud. Ka teised ei jäänud tühjade kätega, sest H&M-st on raske ilma midagi ostmata välja tulla. Pärast 5-tunnist šopingutuuri otsustasime Linnamäe lõbustuspargi poole teele asuda. Külastasime seal meremaailma ja julgemad meist käisid ka mõnel aktraktsioonil. Siis oli kell juba nii kaugel, et pidime taas sadama poole teele asuma. Tagasiteel ei olnud meri enam nii rahulik ja laev kõikus ikka korralikult. Liisaga poodi minnes kõndisime nagu oleksime purjus olnud, kõndisime kergelt diagonaalis. Kell 12 öösel jõudsime ilusti Tallinnasse ja võisime Helsingi tuuri õnnelikult lõppenuks pidada.
13.juunil asusime (mina, Liisa ja ema) otse Tallinnast Rakvere poole teele, et kaasa elada meeste tantsupeole. Rakveres liitus meiega Mikk, kes oli eelmine päev Toomase poissmeeste õhtul käinud. Meeste tantsupidu oli ikka kogemus omaette. Nii äge oli ikka kõiki neid mehi seal tantsimas näha, niinii võimas oli!! Esindamata ei jäänud ka meie tutvusringkond. Mehiselt keerutas jalga Martin ja õnneks suutsime ta tantsupeo lõpuks ka sealt meeste seast ülesse leida. Ainuke asi, mis häiris oli see, et vahepalasid laulsid naised, kes kehastasid nagu mingeid jumalannasid vms, keda mehed kummardama peaksid. See oli võrdlemisi nõme.
Nüüd sain oma esimese nädalaga ühele poole. Järgmiste nädalate kirjeldused tulevad ka varsti. Loodetavasti viitsite ikka lugeda :D
P.S Rohkem pilte saate Liisa kodukalt näha.
Lilian
Hakkan nädalate kaupa teid oma tegemistega tagantjärgi kurssi viima. Vanu asju pole võib-olla küll nii huvitav lugeda, aga ma teen lühidalt :P
Esimene nädal: 8.juuni - 13.juuni
Alustan kohe täitsa algusest ehk päevast mil Eveli ja Mannu teisele poole maakera lendasid.
8. juuni oli äärmiselt emotsionaalne päev. Vähe sellest, et minu kaks ülihead sõbrannat minema lendasid, pidin hüvasti jätma oma kauaaegse lemmiku karvakera Tipikesega. Loomaarst tuli kell 3 koju ja ja tegi vastavad protseduurid. Päev ja õhtu möödusid võrdlemisi kurvalt ja kui Liisa ka veel uudist kuulis, siis jäi minu ülesandeks teda lohutada.
Järgmine päev millest pikemalt kirjutada on 12.juuni. Vahepealsed päevad möödusid niisama tsillides ja tööl käies. 11.juuni asusime (mina, ema ja Miku ema) Tallinna poole teele, et juba järgmisel päeval Helsingi poodidest mulle lõpukleiti otsida/osta. Sõit Tallinnasse oli väga pingeline, kuna vihma sadas nagu oavarrest ja olin juba peaaegu teepervel peatumas, et kellegi elu ohtu ei satuks. Siiski minu kogemuste juures sain oma kompanjoonid ilusti Tallinnasse toimetatud. Õhtul käisime veel tädil külas ja siis läksime magama. Ei saa ka Liisa "külalislahkust" mainimata jätta. Nimelt magasin ma Liisa kõrval ja järsku keset ööd hakkas ta mul patja pea alt ära kiskuma. Ärkasin ülesse ja küsisin: "Mida Sa teed?". Selle peale loobus ta mu padja kiskumisest, keeras teise külje ja kihistas naerda. No täitsa ulme ikka. Hommikul asja uurides väitis ta, et olevat unes mingit silti kakkunud kuskilt. Ei teagi kohe, kas uskuda seda juttu või mitte.
12.juunil kell 8 asusime (mina, Liisa, ema, tädi, Miku ema, Kairi ja Silvester) laevaga Helsingi poole seilama. Meri oli võrdlemisi rahulik ja laev ei kõikunud praktiliselt üldse. Laeval sai ka tegevusplaan paika pandud. Kahjuks ootas meid Helsingis halb üllatus - vihma tibutas ja tuul puhkus nii kõveasti, et kergemad meist e. Liisa oleks minema võinud lennata. Ent see ei takistanud meid ja me suundusime raudteejaama, et osta sõidupilet. Ostsime ühistranspordi päevapileti ja asusime metrooga Ida-keskuse poole teele. Minu lõpukleidi otsingu löögirühm asus usinalt kleiti otsima. Kui möödnud oli 3 tundi, olin ma proovinud umbes 5 kleiti, kuid ükski neist ei vastanud minu ootustele. Pärast väikest kehakinnitust, otsustasime otsinguid jätkata ja õnneks astusime sisse täpselt vajalikku poodi. Ma ei uskunud oma silmi kui ma sinna poodi olin jõudnud. See oli nagu kleitide para
diis. Niiii
i palju ilusaid ja pidulikke kleite. Kohe läks actioniks ja kõik hakkasid ringi sahmima ja kleite otsima. Minu õnneks leidsime sealt ka sobiliku kleidi, nii et minu jaoks oli see reis oma eesmärgi täitnud. Ka teised ei jäänud tühjade kätega, sest H&M-st on raske ilma midagi ostmata välja tulla. Pärast 5-tunnist šopingutuuri otsustasime Linnamäe lõbustuspargi poole teele asuda. Külastasime seal meremaailma ja julgemad meist käisid ka mõnel aktraktsioonil. Siis oli kell juba nii kaugel, et pidime taas sadama poole teele asuma. Tagasiteel ei olnud meri enam nii rahulik ja laev kõikus ikka korralikult. Liisaga poodi minnes kõndisime nagu oleksime purjus olnud, kõndisime kergelt diagonaalis. Kell 12 öösel jõudsime ilusti Tallinnasse ja võisime Helsingi tuuri õnnelikult lõppenuks pidada.13.juunil asusime (mina, Liisa ja ema) otse Tallinnast Rakvere poole teele, et kaasa elada meeste tantsupeole. Rakveres liitus meiega Mikk, kes oli eelmine päev Toomase poissmeeste õhtul käinud. Meeste tantsupidu oli ikka kogemus omaette. Nii äge oli ikka kõiki neid mehi seal tantsimas näha, niinii võimas oli!! Esindamata ei jäänud ka meie tutvusringkond. Mehiselt keerutas jalga Martin ja õnneks suutsime ta tantsupeo lõpuks ka sealt meeste seast ülesse leida. Ainuke asi, mis häiris oli see, et vahepalasid laulsid naised, kes kehastasid nagu mingeid jumalannasid vms, keda mehed kummardama peaksid. See oli võrdlemisi nõme.
Nüüd sain oma esimese nädalaga ühele poole. Järgmiste nädalate kirjeldused tulevad ka varsti. Loodetavasti viitsite ikka lugeda :D
P.S Rohkem pilte saate Liisa kodukalt näha.
Lilian
2 arvamust:
Ou jess :) Kindlasti on havailastel huvitav teiste tegemistest ka lugeda. Ja minul ju ka. Kohe nagu mitu järjejuttu :)
Jaa, me nõustume täiega! Nii hea on mõelda, et te pingutate meie pärast nii palju. Omavahel te nagunii teate, mis teil toimub. See, et te veel kirja viitsite seda panna on meile äärmiselt oluline ja meelitav. Uskumatu kui head te ikka olete :)
E & M
Postita kommentaar