Oh, the joy...:)

Täna oli see õnnelik päev, mil postiljon emps tõi postkastist kirja. Kohe päris kirja, mitte mingi arve või reklaami. Seda juhtub niigi harva, et seal on päris kiri aga veel harvem juhtub seda, et see on mulle. Ja kellelt muult see ikka olla sai, kui minu headelt Ameerika sõpradelt Evelilt, Mannult ja Sirlilt. Nad olid minu plaanist ette jõudnud, sest minu mõtetes mõlkus ka koguaeg "päris kirja" saatmine neile. Algul vaatasin siis tükk aega lihtsalt ümbrikku: üle ookeani lendamisega ja ilmselt sadu kordi ühest postikotist teise loopimisega oli ümbrik veits määrdunud, peal oli mingi USA rahvuspargi mark ja palju erinevaid templeid. Kui ma õigesti välja lugesin, siis oli kiri posti pandud 22.06 ja minu postkasti jõudis see 06.07. Hüppasin sellega natuke toas ringi ja lõikasin ümbriku lahti. Seest tuli välja ilus roosakates toonides kaart merre loojuva päikesega ning hõbedaste tähtedega Hawaii peale trükitud. Kaarti teisel küljel oli palmide taustale kirja pandud paar rida ja tervitused Hawaiilt töötutelt Evelilt, Mannult ja Sirlilt. Ja nüüd see kaart seisab siin mu laua peal ja teeb mulle rõõmu. Nagu öeldakse: õnneks on nii vähe vaja:)
Teen ka kiire üle vaate sellest, mis viimastel päevadel on toimunud. Olen välja puhanud lastehoidmisest ja tööst. Kuna nendel päevadel ma eriti magada ei saanud, siis reede ööseks olin tööl täitsa väsinud. Algul vaatasime turvadega etv kodulehelt minu putkas jalkat. Väga pingeline mäng oli ja jube kahju, et Ghana ei võitnud. See tegi väheke erksaks aga kui peale kella ühte suurem tramm läbi sai, siis oli küll nii, et kui korraks silmad sulgesin, olin kohe mingis une ja ärkveloleku vahepealses olekus. Lasin poistel tuua endale ühe kange kohvi. Mingi aeg see vist aitas ja mängisin töö-öö lõpuni facebookis pokkerit. Siis vegeteerisin nii kaua turvaruumis kuni teised lõpetasid, et taksoga koos koju minna. Hea, et ma too päev autoga ei olnud, sest tunne oli küll nii sant ja imelik juba, et poleks suutnud autoga sõita. Õnneks said teised ka ruttu valmis ja koju minek. Taksos oli mingi uskumatult ergas vanem härra, kellega olin vist ka varem sõitnud. Kuulas muidu Jörbergi aga kui meie autosse istusime, siis pani Power Hit Radio peale (nagu ma poleks niigi juba terve õhtu mingeid disko megamikse kuulanud). Viimased umbes nädal aega on meil jube head ilmad olnud: päeval 29-30 kraadi ja öösel 20 kraadi. See tähendab, et öösel tööl on väga palav olla. Aga taksoonu keeras puhurid kõik sooja peale veel ja kuna ma istusin taga keskel, siis puhkus kõik soe õhk mulle näkku. Tõrvandisse oli sõit üsna pikk, sest vahepeal tuli pika reisirongi taga passida. Kuna ma taksoga sõidan iga nädal mitu korda, siis minu tähelepanekute järgi on taksojuhte peamiselt kahte sorti: need, kes viivad su vaikuses kohale ja need, kes tahavad terve tee jutustada ja uurivad kuidas klubis ikka on või siis räägivad, kuidas üks teine taksojuht suri ära või, et tegelt on taksojuhi töö jama ja räägivad oma bisnesplaanidest. Seekord sattus see viimane variant. Minul aga olid silmad juba krõllis ja ei viitsinud seekord küll eriti seltskondlik olla ja vastasin igale asjale "mhmh, jah". Lõpuks jõudsin koju ja sõbralik taksojuht tänas mind ja soovis ilusat hommikut ja päeva ja veel vist midagi. Kui voodisse pugesin, siis hakkas vist ära joodud kohvitassi uus kofeiinilaine kuskile mõjuma, sest und ei tulnud tükk aega hoolimata suurest väsimusest...
Järgmine päev ka väga kaua magada ei saanud, sest soojade ilmadega kasvab muru hoogsalt ja muruniitmises on meie asula küll väga hoolas, mistõttu ärkasin jälle murutraktori valju põrisemise peale. Aga no seda varem sain minna pesema ja sättida Miku ärasaatmispeoks. Pidu ise oli väga mõnus. Nägi inimesi, kellega sai Hiiumaal käidud, inimesi, keda ammu polnud näinud ja inimesi, keda üldse polnud kunagi näinud. Mikk sai igasuguseid huvitavaid kingitusi kõigilt ja terve õhtu oli sõjaväe teema läbivaks. Õige peotuju tuli minul alles umbes kella kolme paiku öösel. Aga selleks ajaks olid osad juba ära läinud ja ülejäänud pakkisid ka oma asju kokku. Nii, et jõudsin oma suures peotujus neli läbi koju ja keerasin magama.
Päevad peale seda ongi olnud puhkamiseks ja ilma nautimiseks. Homme tuleb vähe tegusam päev, sest tuleb käia Ketlini lõpetamisel ja ajada veel hulganisti pisiasju, mis seni on kogunenud.

Tänane hitisoovitus (mis pealkirja poolest sobiks küll rohkem talveks, kuid on siiski minu hetke lemmik):
http://www.youtube.com/watch?v=q_LwddmwaPk

XOXO
Merka